Üks vana lugu loodusharidusest ja internetist

On esimese mai õhtu 2007 aastal Tallinnas. Kuulan Robert Johnsoni plaati. Teen oma uude blogisse esimest sissekannet. Tahes tahtmatult mõtlen siinsetele sündmustele. Erinevalt Eestist leiab Põhja-Korea ametlikult uudistesaidilt http://www.kcna.co.jp/index-e.htm ainult positiivseid sõnumeid. Muideks Robert Johnsoni aegses Ameerikas oli integratsiooniga kõik korras. Mister Colt oli probleemid üheseltmõistetavaks teinud. Eks näis kas meil aastakümnete jooksul ka asi laheneb. Niipalju päevapoliitikast.

Eestis saadi suure asjaga hakkama. Terve hulga juriidiliste ja füüsiliste isikute töö tulemusena saab jälgida on-lines must-toonekure Tooni pesa, parim viis Looduskalendrist. Päevik ja tutvustused on kolmes keeles - Eesti, Vene ja Inglise. Kuigi pilt hakib jne on see suur asi. Must toonekurg on üks ohustatumaid liike üldse. Huvi pidi asja vastu ka suur olema, oma 12000 vaatajat päevas. Analoogseid asju netis tegelt palju http://www.newyorkwild.org/webcams/webcams.htm ja http://www.peregrine-foundation.ca/Web_Cams/Etobicoke/index.htm. Googlest otsinguga nest webcam saab hulga vasteid. Nii et mõte pole uus. Kuigi pildi ja heli kvaliteet pole miskit erilist (Eesti teadagi vaene riik), on kolmekeelne päevik jms lisaväärtus, mis meie tegijad esirinda seab. Sellele võrdset nagu esmapilgul 20 minuti jooksul netist ei leidnudki. Kahju, et selline tore ettevõtmine päevapoliitika varju jääb.

20. aprilli Õpetajate Lehes ilmus artikkel Google Earth – väljakutse kooligeograafiale http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/20.04.07/aine/8.shtml. Lisaksin oma geograafist õelt saadud kolm linki http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&q=15.298683+19.429651&layer=&ie=UTF8&z=23&ll=15.298684,19.429651&spn=0.001291,0.002698&t=k&om=1&iwloc=addr,

http://en.geo-trotter.com/ ja http://blog.outer-court.com/archive/2007-03-07-n12.html. Mis on kooligeograafia ja pärisgeograafia vahe. Google Earth on üks paljudest maailma globaliseerumise ja kommunikatsiooni hüppelise arengu tulemustest. Google esitab väljakutse mitte ainult kooligeograafiale vaid ka vast kogu maailmale muuhulgas ka Google Earth projektiga ja Eesti kooligeograafiale. Aga väljakutse esitajaid on teisigi.

Sinasõprus raamatuga

Sinasõprus tammega
Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski).
Viktor Masing
Joonistanud Sirje Eelma
Kirjastus „Valgus” 1984

Mõtlesin kuidas seda raamatut kirjeldada. Vast ainult soovitusega raamat kätte võtta. On see selline tervik, mis oli omal ajal paljudele lastele teejuhiks looduse mõistmisele. Senikaua, kui Eesti loodusraamatute kirjastajad eelistavad lihtsamat teed ja kirjastada välismaa autoreid pole sellest raamatust tänapäeva tasemel kordustrükki oodata. Raamat on heaks abimeheks nii kooliõpetajale kui ka lapsevanemale. Kokkusurutult õhukesse raamatusse on terviklik lähenemine tamme ja seda ümbritseva ökosüsteemi näitel omamoodi suhtumine loodusõpetusse koos lastele kohaste tekstide ning praktiliste harjutustega looduse jälgimiseks - mõistmiseks. Kui unustada nõukogudeaegne trükikvaliteet jäävad meil kirjastatud välismaised raamatud kahvatuks varjuks.
Raamatus on tekst, joonistused ja lihtsad tööskeemid põimitud metoodiliselt lapsele mõistetavaks ning praktiliselt kasutatavaks materialiks. Nagu raamatu moto ütleb: „Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski)”.
Kui Juhani mulle helistas ettepanekuga mõnest raamatust kirjutada, siis nõustusin ainult selle raamatu pärast. On 21. sajand. Raamatu lugemine on rohkem luksus, kui eluline vajadus.
Olen abiks olnud loodushariduse edendamisele Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu eestvõttel. Seoses plaaniga välja anda Käsmu teemaline töövihik koolilastele lappasin läbi hulga nii kaasaegseid kui ka vanemaid õppemateriale. Kaasaegsed trükised on reeglina selgete värvidega, hea trükikvaliteediga aga aga minu arvates veidike pealiskaudsed. Sain Viktor Maasingu raamatu auhinnaks kooli ajal loodusteemaliste referaatide konkursil. Palju kordi on see raamat teiste hulgast mulle olulistel hetkedel pihku juhtunud. Võibolla on asi raamatu mõõtudes. Ei mahu ta hästi ühelegi raamaturiiulile.

Üleilmastumine – sõna mis tekitab küsimusi

Kuulsin ühe sõbra käest ilusa loo. Käis tal külas üks tuntud eestlasest salaühingute tundja. Rääkis vahutava sui maailma vallutavast salaühingust. Nime olen unustanud. Teadis ta sedagi, et paljud, kaasa arvatud USA president ja ka meie president kasutavad vahel salamärki, kus käsi rusikas aga nimetisõrm ja väike sõrm välja sirutatud. Seda tuntakse rahvusvaheliselt Corna nime all. Indrek Treufeld Eesti Ekspressis näiteks tõlkinud Corna „sarvedeks”. Wikipeedia pakub sellele märgile aga hoopis rohkem tähendusi http://en.wikipedia.org/wiki/Corna#As_a_sign_of_Infidelity. Mulle meenusid „eriti salajased” staadionikontserdid, kus kümned tuhanded heavy-mehed näppu viskasid…

Istusin esmaspäeval mõne tuttavaga Rahvusraamatukogu kohvikus. Teemaks oli vahepeal ka internet ja kultuur. Tundsin end puudutatuna. Olen tegelnud nii mõnegi arvuti ja internetiga seotud projektiga. Teenin sellega oma igapäevast leiba. Miks mina käsitöölisena olen vähemväärtuslik kui möödunud sajandi puussepp või pillimees. Kas vaba kommunikatsioon rikub mu rahvuslikku identiteeti. http://en.wikipedia.org/wiki/Communication oleks ju igaühele heaks lugemisvaraks. Kust tuleb muidu inteligentsetel inimestel arusaam – üleilmastumine – see on rahvusliku identiteedi vastand. Kommunikatsioon oma erinevates vormides on läbi ajaloo maailma muutnud. Kui võeti kasutusele ühepuulootsik, muutus inimese suhtlusringkond oluliselt laiemaks, ratta leiutamine, kirja kasutusele võtt, raudtee jne. Selliseid teetähiseid on ajaloos palju. Sõltuvalt vaatenurgast ja lähenemisest. On planeet Maa aasta. Tänapäeva maailm on jõudnud 21. sajandisse. Oman eestlastest tuttavaid vast üle maakera. Kas nad on vähem eestlased, kuna elavad välismaal? Kas mina olen eestlane – teatris ei käi, Eesti muusikat ei kuula, meediast heidan pilgu ainult netiväljaannete pealkirjadele kasutades RSS-i. Aga elan Eestis ja räägin Eesti keelt.

Arvutid ja internet on teinud võimalikuks õppida – õppida ka kaugete maade kogemusest. Enam ei ole ainuvõimalik viis selleks, et end värskete kogemustega kursis hoida, sõita maailma metropolidesse raamatuid ostma ja filme vaatama, konverentsidele jne. Saab vähema rahaga hakkama – väheneb sõltuvus rahast ning suureneb võimalus tegelda sellega, mis meeldib ja mida õigeks pead.

Leidsin http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=71 sõnaraamatust sõnale globaliseerumine ilusa vaste – üleilmastumine. Algatuseks soovitan lugeda Pertti Anttoneni artiklit „Mis on globaliseerumine?” ajakirjast Norveg 1/1999 eesti keelde tõlgitult http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html ja Eerik Hanni artiklit „Muskaatpähkli varjus” ajakirjast Luup Nr. 3 (142), märts 2002 http://luup.postimees.ee/luup/02/03/elu1.shtm. Samuti soovitan tutvuda http://en.wikipedia.org/wiki/Globalization, http://www.globalisationguide.org/, http://www.indymedia.org.uk/en/topics/globalisation/ ja http://www.globalisationinstitute.org/. Loomulikult selle teema käsitlusi leiab internetist miljoneid. Üks tuttav väidab hoopis, et internet pole usaldusväärne. Ei tea. Mul jälle paber ei tekita usaldust. Teine ajend kirjutada oli Aarne Rubeni artikkel Eesti tuhandeaastaseks riigiks http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15369979.

Eesti usaldab

Kas peaks jälle kutsuma Rootslased Eestimaad valitsema? Äkki polegi nii rumal mõte. Juba 16, sajandil peale Liivi sõda asusid Rootslased Eestis korrastama kirikuraamatute süsteemi, kust sai teada kes kellega abielus, kelle laps, elementaarselt sünnid surmad jne. Ajalooarhiivi kodulehel http://www.eha.ee/saaga/index.php üritatakse neid sugupuude uurijatele ja muidu huvilistele digitaliseerida.

9. veebruari Postimehes aastal 2007 http://www.postimees.ee/090207/esileht/siseuudised/244071.php väidab kõrge riigiametnik Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet - «Kahjuks ei ole Eesti riigis täna ühtki registrit ega andmekogu, milles oleksid näha perekondlikud seosed, ehk et rahvastikuregister ei anna haigekassale pilti sellest, kes on kelle laps või abikaasa. Sellest johtuvalt ei ole saadud rakendada ka elektroonilist turvakontrolli.»

Samas Siseministeeriumi kodulehel Rahvastikuregistri tutvustuses http://www.siseministeerium.ee/index.php?id=11843 seisab:

Milliseid andmeid rahvastikuregister sisaldab?
Rahvastikuregister sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste järgmisi andmeid:
ees- ja perekonnanimi
isikukood
sugu
elukohaandmed
sünniandmed (sünniaeg ja -koht)
kodakondsus
välismaalase elamis- ja tööloa olemasolu ning kehtivusaeg
surmaandmed (surma aeg ja koht)

Rahvastikuregistrisse kantakse ka isiku:

perekonnaseis
abikaasa ja laste andmed
eestkosteandmed
teovõime piiramise andmed
statistilised ehk ütlustepõhised andmed (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala)
andmed isikule väljastatud dokumentide kohta (isikutunnistuse, passi, juhiloa, sünnitunnistuse, abielutunnistuse jms number, väljaandmise aeg ja koht)

Kumb siis valetab – kas Anne Osvet või Siseministeeriumi koduleht. Mõlemad on meie – maksumaksjate palgal. Lisaks pidavat veel kehtima Eesti vabariigis Perekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=178633

Teeksin kokkuvõtte siis Euroopa ravikindlustuskaartide afäärist. Eelseisev mõte tõusis sealt esile.

Afääri kajastati kolmes väljaandes.
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15038245
http://www.postimees.ee/090207/esileht/siseuudised/244071.php
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=217883
Lisaks on mul luba siin Blogis avaldada lindistus vestlusest Harju Haigekassa direktori Avo Viikiga. Pikkus tund ja veerand http://www.lahemaa.org/Heli/m3u/Haigekassa.m3u

Õhtulehe artikli lõpus avaldab presidendi nõunik Toomas Sildam lootus
«On kahju, et selline turvaauk oli,» ütleb presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. «Loodetavasti saab turvaaugust rääkida minevikus, sest see on kõrvaldatud.»

Paraku nii see pole. Kui just alla 19. aastased lindpriid pole. http://mathworld.wolfram.com/MoebiusStrip.html on pilt Möbiuse lehest. Igal asjal on kaks poolt – võibolla. Nagu näha vahel pole.

Põhjendada tegemata tööd maainimeste huvidega on ka nõme. Miks pankurid kasutavad sularahaautomaate. Pangu raha tänavale hunnikusse ja vihik kõrvale. Osad inimesed ei saa ju pangakaardiga hakkama.

See jäigi mulle segaseks kas Euroopa ravikindlustuskaart on dokument või mitte. Haigekassa väidab nagu, et võiks jagada kontrollimatult kodanike omi, aga presidentide ja tähtsate meeste omi mitte.

Tekkis küsimus kas Haigekassa suhtumist võib üldistada tervele riigisektorile – aga e-valimised? Kas need on ka rahva usalduse peal? Kes üldse koordineerib riiklike registrite süsteemi? Ma olen invaliid. Haigekassa teeb E-tervise raames E-retsepti projekti. Kas see tuleb ka usalduse peal – igaüks kes tunneb vajadust võib mu rohud välja võtta ja mina pean siis ilma olema.

Kas sellist E-riiki me teistele õpetamegi?

Lõpetaks julgestuspoltsiniku mõtteteraga, kes käies sõbralt Arnold Rüütli Euroopa ravikindlustuskaarti ära võtmas soovitas tal naabrimehe isikukoodidega eksperimenteerida. Naabrimehest pole ju riigil miskit.

Presidendi Euroopa ravikindlustuskaart minu postkastis.

Just sain postkastist kätte Toomas Hendrik Ilvese Euroopa ravikindlustuskaardi.
Kust selle sain. Kodanikuportaalist X-tee saab tellida kaarti ka oma lapsele. Selleks tuleb sisestada lapse isikukood. Paraku võib sinna sisestada suvalise isikukoodi. Otsisin internetist presidendi oma. Haigekassa saatis kaardi mulle ilusti kätte. Üks mu sõber avastas selle. Rääkisin sellest ühele tuttavale avalikus sektoris töötavale arvutispetsialistile, kel tuttav Haigekassas tööl. Haigekassa töötaja väitis, et nad ammu asjast teadlikud aga keeruline jne midagi ette võtta. Paraku oma teadmiste järgi ütlen et nii see pole. Kui ei saa lapse isikoodi rahvastikuregistrist kontrollida saab ikka kontrollida et isik ei oleks üle 19 aasta vana nagu Haigekassa koduleht nõuab jne.
Kas Euroopa ravikindlustuskaart on dokument mida võib suvaliselt tellida?
Miks ei ole turvaauku ära parandatud?
Kui ei oma tähtsust kes kelle kaardi endale tellib, miks ei ole seda avalikustatud Haigekassa kodulehel ja miks pean internetist isikukoodi otsima, võiks ju avalikult nime järgi tellida saada?

Sõrmuste isandad – kas ainult varjud minevikust

Viikingite seas oli sõrmus võimas jõu, õnne ja kuulsuse sümbol. Auväärse kingituse ja vahetuskaubana oli sõrmus mõnikord ka kuninglik pärandiese, nagu näiteks rootsi Sviagriss. Põhjala müütide võlusõrmused olid saatuse ja oma kõige rõõmutumal kujul ka hukatuse sümbolid….
Maailma mütoloogia entsüklopeedia. Põhjamaade mütoloogia. Väega sõrmused. Arthur Cotterell ja Rachel Storm
Pilt on pärit igaaastastelt Käsmu viikingipäevadelt - http://www.kasmu.ee/?page=18

John Ronald Reuel Tolkien Sõrmuste vennaskonna lood – lihtne kääbik võitluses kogu maailma kurja vastu või Ursula K. Le Guini Meremaa võluri lood kõiki haaravas headuse võidukäigus kurjuse vastu. Need fantaasiamaailmad annavad silmad ette ka kõrgeltmakstud Ameerika filmitööstusele. Olen vahel mõelnud palju on meie nii tavalises abielu- või klassilõpusõrmuses vanade viikingite või Sõrmuste isandate sõrmuste väge.

Lugu sai alguse Ollest. Sattus ta võimaluse peale, kuidas X-tee kodanikuportaalist suvalise Eesti kodaniku Euroopa ravikindlustuskaardi saab koju tellida. Proovisin isegi. Eks näis, kas president Toomas Hendrik Ilvese Euroopa ravikindlustuskaart potsatab mu postkasti.

Mulle teeb selline arvutipoiste lubamatu apsakas nalja. Usun, et see parandatakse kiiresti ära. Nagu omaaegsetele viikingite sõrmustele, omistab praegune ühiskond üleloomulikku väge võrku pandud arvutitele.

Eks seda väge ongi. http://www.i-cams.org/ raport 2005 aasta aprillist, rahvusvaheline kampaania massilise järelvalve vastu, http://www.informationclearinghouse.info ja paljud sarnase temaatikaga lehtede tegijad kasutavad ise info vaba liikumise jõudu, samas seda maha tehes ja millekski halvaks tituleerides.

Eesti vandenõuteoreetikutel pole suurt miskit vastu panna http://tomp.wordpress.com,
http://www.hot.ee/nuhk/, Jaan Kaplinski artikkel Maalehe Suur vend Microsoft http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=52&old_art=3833&old_num=
jms


Eesti Vabariigi Põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949

§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Isikuandmete Kaitse Seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748829

§4. Isikuandmed
(1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.
(2) Eraelulised isikuandmed on:
…
4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

Turvalise ühiskonna üks oluline osa on kodanike isiklike andmete salajasus. Aga kõigil asjadel on mitu tahku. Nii ka sellel. Iga ettevõtlusega kokku puutunud inimene teab kuidas korrastas Äriregistri infosüsteemide tekkimine https://ar.eer.ee/lihtparing.py ettevõtlusmaastikku. Oluline samm oli juba see, et ei saanud libafirmasid enam kasutada. Igaüks kontrollib internetist järgi, kas selline firma on olemas. Lisaks elektrooniline maksuamet ja krediidiinfosüsteemid ja hakkasidki asutused õigeaegselt arveid tasuma, riigile makse jne. Igal koostööpartneril ju kohe näha milline su ärikultuur on.

Eraisikute krediidiinfot saab vaadata https://www.krediidiinfo.ee/mhregister.php kui tead isikukoodi. http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx võid pikalt ja keeruliselt otsides leida kohtulahendite hulgast ka oma naabrimehe süüteod.

Aga isikutuvastamine ilma aegunud paberdokumentideta.

Minu arvates oleks vaja kõigile avalikku rahvastikuregistrit, kus oleks inimese pilt isikuandmed (elukoht jms ei pea ju avalik olema) koos paturegistri ja nn maksehäirete infoga.

Pass või juhiluba võib ju pealtnäha turvaline isikutuvastamise vahend olla aga ainult spetsialist teeb vahet kas su pilt on vahetamata. Mina tahaks küll minna panka, riigiasutusse ja asjaajamiseks lihtsalt öelda oma nime.

Palgates näiteks lapsehoidjat, remondimeest jne. Jätad võõra inimese koju. Või kui ettevõte palkab töötajat. Jätab oma vara võõra hoolde.

Selline avalikkus muudaks minu arvates meie ühiskonda turvalisemaks, inimesed hooliksid seadustest rohkem kuna seadusrikkumised on avalikud jne

Kas 21. sajandi infoühiskonnas peab meie ainuke vägi olema sõrmustes ja pappkaantega sinistes või nüüd uutes punastes kergesti lagunevates passides. Võiks olla nagu vanasti Inglismaal – kodumaal elades polnud sul mingit dokumenti vaja.

Keda huvitab, kuidas töötab arvuti

Mäletan vast elu lõpuni oma keskkooli esimest matemaatikatundi. Oli õnn õppida Aleksander Levini käe all. Esimeses tunnis püüdis ta meile aimu anda matemaatika olemusest. Lahkas tehet 1+1=2. Miks just 2, miks mitte Buratino?

Sattusin KUKU klubis kokku ühe tuttava kunstnikuga. Arutasime arvutigraafika hetkeolukorda Eestis. Tema arvamus oli - noored kunstnikud unustavad ära kuldlõike. Klassikalised kompositsioonireeglid kehtivad lisaks paberile ja lõuendile ka arvutiekraanil.

Maailmas on inimesed nagu kaheks jagunenud - 21. sajandi nn arvutiinimesed ja inimesed 20. sajandist. Ühed on unustanud mineviku kogemused, teised ei oska enam oma oskusi kaasaegses maailmas rakendada. Kõige õnnelikumad vast need seal vahepeal, kel korralik teadmistepagas ning oskavad seda realiseerida kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades.

Praegu käib Eesti hariduses oluline asi - uute õppekavade koostamine. Palju räägitakse usundiõpetusest jms. Minu arvates peaks kool õpilasele andma pildi ka kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest praktilises elus. Olen kokku puutunud Kunstiinstituudi lõpetanud arvutigraafikutega, kel puuduvad algteadmised arvuti kasutamiseks. Autodisainer võiks ikka teada, et autol on rool ja rattad, inimesed peavad sisse istuma mahtuma. See kui laps õpib internetis surfama ja õpetajast paremini digifotokaga hakkama saab ei ole vabandus.

Kõik me mäletame kooliajast skeeme kuidas toimis sisepõlemismootor, tuumaelektrijaam jne. Palju on neid arvutikasutajaid, kes arvuti tööpõhimõtteid paari lausega seletada oskavad. Või digifotoka omi. Aga selleks, et kaasaegses elus toime tulla on vaja terviklikku maailmapilti mille üheks osaks 21. sajandi tehnoloogiad kindlasti on. Alternatiiviks on nn Microsofti suhtumine - kui miskit valesti teed pöördu administraatori poole.

Küsimus ju selles, kas meie lapsed on kaasaegses globaliseeruvas maailmas konkurentsivõimelised või mitte. Kas kool annab eluks vajaliku mõtlemisoskuse ja teadmistepagasi.

Minust matemaatikut ei saanud, arvutispetsialisti ja programmeerijat ka mitte. Aga oma õpetajatele olen elu lõpuni tänulik.