Mäletan vast elu lõpuni oma keskkooli esimest matemaatikatundi. Oli õnn õppida Aleksander Levini käe all. Esimeses tunnis püüdis ta meile aimu anda matemaatika olemusest. Lahkas tehet 1+1=2. Miks just 2, miks mitte Buratino?
Sattusin KUKU klubis kokku ühe tuttava kunstnikuga. Arutasime arvutigraafika hetkeolukorda Eestis. Tema arvamus oli - noored kunstnikud unustavad ära kuldlõike. Klassikalised kompositsioonireeglid kehtivad lisaks paberile ja lõuendile ka arvutiekraanil.
Maailmas on inimesed nagu kaheks jagunenud - 21. sajandi nn arvutiinimesed ja inimesed 20. sajandist. Ühed on unustanud mineviku kogemused, teised ei oska enam oma oskusi kaasaegses maailmas rakendada. Kõige õnnelikumad vast need seal vahepeal, kel korralik teadmistepagas ning oskavad seda realiseerida kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades.
Praegu käib Eesti hariduses oluline asi - uute õppekavade koostamine. Palju räägitakse usundiõpetusest jms. Minu arvates peaks kool õpilasele andma pildi ka kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest praktilises elus. Olen kokku puutunud Kunstiinstituudi lõpetanud arvutigraafikutega, kel puuduvad algteadmised arvuti kasutamiseks. Autodisainer võiks ikka teada, et autol on rool ja rattad, inimesed peavad sisse istuma mahtuma. See kui laps õpib internetis surfama ja õpetajast paremini digifotokaga hakkama saab ei ole vabandus.
Kõik me mäletame kooliajast skeeme kuidas toimis sisepõlemismootor, tuumaelektrijaam jne. Palju on neid arvutikasutajaid, kes arvuti tööpõhimõtteid paari lausega seletada oskavad. Või digifotoka omi. Aga selleks, et kaasaegses elus toime tulla on vaja terviklikku maailmapilti mille üheks osaks 21. sajandi tehnoloogiad kindlasti on. Alternatiiviks on nn Microsofti suhtumine - kui miskit valesti teed pöördu administraatori poole.
Küsimus ju selles, kas meie lapsed on kaasaegses globaliseeruvas maailmas konkurentsivõimelised või mitte. Kas kool annab eluks vajaliku mõtlemisoskuse ja teadmistepagasi.
Minust matemaatikut ei saanud, arvutispetsialisti ja programmeerijat ka mitte. Aga oma õpetajatele olen elu lõpuni tänulik.
