28 märts 2007

Üleilmastumine – sõna mis tekitab küsimusi

Kuulsin ühe sõbra käest ilusa loo. Käis tal külas üks tuntud eestlasest salaühingute tundja. Rääkis vahutava sui maailma vallutavast salaühingust. Nime olen unustanud. Teadis ta sedagi, et paljud, kaasa arvatud USA president ja ka meie president kasutavad vahel salamärki, kus käsi rusikas aga nimetisõrm ja väike sõrm välja sirutatud. Seda tuntakse rahvusvaheliselt Corna nime all. Indrek Treufeld Eesti Ekspressis näiteks tõlkinud Corna „sarvedeks”. Wikipeedia pakub sellele märgile aga hoopis rohkem tähendusi http://en.wikipedia.org/wiki/Corna#As_a_sign_of_Infidelity. Mulle meenusid „eriti salajased” staadionikontserdid, kus kümned tuhanded heavy-mehed näppu viskasid…

Istusin esmaspäeval mõne tuttavaga Rahvusraamatukogu kohvikus. Teemaks oli vahepeal ka internet ja kultuur. Tundsin end puudutatuna. Olen tegelnud nii mõnegi arvuti ja internetiga seotud projektiga. Teenin sellega oma igapäevast leiba. Miks mina käsitöölisena olen vähemväärtuslik kui möödunud sajandi puussepp või pillimees. Kas vaba kommunikatsioon rikub mu rahvuslikku identiteeti. http://en.wikipedia.org/wiki/Communication oleks ju igaühele heaks lugemisvaraks. Kust tuleb muidu inteligentsetel inimestel arusaam – üleilmastumine – see on rahvusliku identiteedi vastand. Kommunikatsioon oma erinevates vormides on läbi ajaloo maailma muutnud. Kui võeti kasutusele ühepuulootsik, muutus inimese suhtlusringkond oluliselt laiemaks, ratta leiutamine, kirja kasutusele võtt, raudtee jne. Selliseid teetähiseid on ajaloos palju. Sõltuvalt vaatenurgast ja lähenemisest. On planeet Maa aasta. Tänapäeva maailm on jõudnud 21. sajandisse. Oman eestlastest tuttavaid vast üle maakera. Kas nad on vähem eestlased, kuna elavad välismaal? Kas mina olen eestlane – teatris ei käi, Eesti muusikat ei kuula, meediast heidan pilgu ainult netiväljaannete pealkirjadele kasutades RSS-i. Aga elan Eestis ja räägin Eesti keelt.

Arvutid ja internet on teinud võimalikuks õppida – õppida ka kaugete maade kogemusest. Enam ei ole ainuvõimalik viis selleks, et end värskete kogemustega kursis hoida, sõita maailma metropolidesse raamatuid ostma ja filme vaatama, konverentsidele jne. Saab vähema rahaga hakkama – väheneb sõltuvus rahast ning suureneb võimalus tegelda sellega, mis meeldib ja mida õigeks pead.

Leidsin http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=71 sõnaraamatust sõnale globaliseerumine ilusa vaste – üleilmastumine. Algatuseks soovitan lugeda Pertti Anttoneni artiklit „Mis on globaliseerumine?” ajakirjast Norveg 1/1999 eesti keelde tõlgitult http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html ja Eerik Hanni artiklit „Muskaatpähkli varjus” ajakirjast Luup Nr. 3 (142), märts 2002 http://luup.postimees.ee/luup/02/03/elu1.shtm. Samuti soovitan tutvuda http://en.wikipedia.org/wiki/Globalization, http://www.globalisationguide.org/, http://www.indymedia.org.uk/en/topics/globalisation/ ja http://www.globalisationinstitute.org/. Loomulikult selle teema käsitlusi leiab internetist miljoneid. Üks tuttav väidab hoopis, et internet pole usaldusväärne. Ei tea. Mul jälle paber ei tekita usaldust. Teine ajend kirjutada oli Aarne Rubeni artikkel Eesti tuhandeaastaseks riigiks http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15369979.

Kommentaare ei ole: