26 detsember 2008

Elu võimalikkusest maal. Jõulud.

DSC_2202

Maal juba lilled õitsevad - äkki on kevad käes.

Juba poolteist kuud elan maal. Võiks õelda, et endise Tallinnlase jaoks pea pommiaugus. Miskis kolhoosikeskuse laguneva korrusmaja korteris. Trepikojas on juhtmepuntrad ja seintes suured praod. Kahjuks pole selle pooleteise kuu jooksul rohkem kui kaks korda ületee kõrtsu satunud. Hinnad sel kallimad kui Tallinna kesklinnas. Bussiliiklust praktiliselt pole. Poodi on kilomeeter. Telefon on analoog. Mobiililevi lubab aint kuni 3 minutilisi kõnesid.

Tegelikult pole asi üldse nii hull. Internett koos digi tv ga on korralik. Nii et tööd saab teha.  Aeg ajalt käib külalisi ka. Elu Eestimaa maapiirkonnas on selle pooleteise kuu näitel täiesti talutav. Pole ummikuid ja aknast ei tule tossu tuppa. BBC uudised räägivad Venemaa ja Serbia gaasimonopolide leppest. ITAR - TASS kirjutab sama. Põhjust on rõõmustada soomlaste saavutuse üle - kirjutab ERR. Maailmauudistes vast silmatorkavamad järelehüüded Harold Pinterile.

Elu võimalikkusest maal rääkida on imelik. Kui pealkirja juurde tulla. Eriti jõulu ajal. Samuti võiks rääkida elu võimalikkusest Tallinna kesklinnas millest laulab HU? Hannaliisa Uusmaa laulus Depressiivsed Eesti väikelinnad. Võiks ju mõelda kultuurile - teater, kontserdid jms. Sõbrad vedasid mind kord Bob Dylani kontserdile. Tulin sealt poole pealt ära. Kultuurist rääkides soovitan lugeda The New York Timesi artiklit meie hulgast lahkunud Odetta Holmsist. Youtube sisaldab palju tema stiilinäiteid.

Nii et kurb aastalõpp. Aga elu on selline.

Äkki tuleb uus aasta lõbusam.