09 juuni 2011

Väike seletus sõpradele miks ma Viru Folgi koduka kustutasin.

On põnev nädal olnud. Palju päikest ja õues rühmamist. Lõpetasin just monitori kärbsesitast puhastamise. Mõtlesin siin et kust alustada. Viru Folgi põhikontseptsiooni autoriks minu nägemuse järgi oli hea sõbra Tsingiz Rutiku kadunud isa. Vähemalt minu peas. Nii nagu Tsingiz oli minu arust ka ta isa geenius. Tsingizi isaga olen vist ainult ühe korra Varas kohtunud. See pani minu, ehk Lääne-Virumaalt pärit Tallinna öistel tänavatel kasvanud punkaris, kes elu keerdkäikude tõttu Tartus väikest äri ajas, idanema nägemuse rahvamuusikast ja keskkonnast.
Minu isa pidas väikest kontorat, mina katsusin Tartus asju ajada. Ükskord kutsus isa mu Tartust Palmse oma kontorasse et üks pettus avastada. Maksuamet oli rutiinse kontrolli järgi avastand pettuse.  Kaupa oli poodidesse viidud ja poodide ja isa raamatupidamises olevad saatelehed ei klappinud. Skandaali ei tulnud ainult sellepärast et terve Lääne-Viru maksuamet sõitis isa Peterburist toodud bensiini peal. Üks ta Põhja-Eesti kaubaagentidest lihtsalt vahelt teinud. Kuna Peep oli muidu tore mees, siis soovitasin isal asjast mitte numbrit teha ja kõik vaikselt kinni mätsida.  Selle aja stiil oli infot varjata. Sellest ajast olen Peebuga asju ajades mõistnud et ta eriline kuri geenius pole. Kui raha vaja siis näpud veits enda poole ikka ajab. Seda usun siiani.
Ma ei oska sõnu eriti hinnata. Eriti kui need tegudega kokku ei lähe. Midagi on valesti kui heatahtlik, kõike unustav, pealtnäha ebakompetentne härra on äris nii kaugele jõud. Keegi ütles et õnne särgis sündinud. Mina arvan et samasugune küünik nagu mina.
Kurb on see et Peep pole vahepealse aja jooksul õppinud. Kurja geeniust pole tast saanud. Viru Folgi rahaasjad on ju igale meelelahutusmaailmas osalejatele nagu avatud raamat kui veits mõelda. See et üks vana tuttav mainis esimese folgi miljonilist võlga - ju tal pold huvi või vaba pooltundi arvutada.
Kui kolmest päevast tahad terve pere ää toita aastaringi...
Ma arvan et Peep tänast situatsiooni teadis ette juba siis kui mul üle huulte lipsas nali. Jutu peale et müük väike soovitasin Helsingi ka täis kleepida.
Möödunud aastal kaunite kontsertite ajal mõtlesin et kas Peebuga rääkida või mitte mõtlesin et ootan veits õiget aega. Eile üritasin. Ta ütles et kõik minu luul.
Keda ikka miskid mõned aastad pettusehõngulist külapidu huvitab. See ei ületa isegi mitte majanduspolitsei uudiskünnist, meediast rääkimatta. Üks maksuameti jorss irvitas ükskord minu juures et kumb on parem nali kas tatari verekoer või Viru Folk ja selle rahaasjad. Mõlemad olid jutuks. Üks külamees irvitas et kui tema oma traktoribisnest samuti ajaks ja keevitajatele maksmata jätaks saaks kolakat. Peep oma lauljatelt veel pole saand. Tema juttu kuulates mõtlesin et huvitav huvitav. Kas tantsijatega tegeldes tahab ka stiili muuta.
Äh
Korjasin eile vana vaigu hoovilt prahti, kummardades mul hakkab pea ringi käima, vaatasin neid mõtlesin poiste peale Liibanoni kandis, Aafrika eliidi peale keda euroopa sõjalaevad Vahemeres uputavad, siis vaatasin seda lumpenit kes muuseumi hoovi oli kogunenud ja plaksutas viletsa heliga sita muusika peale.
Paar mõtet veel. Olin siin mitu nädalat pesematta. Miski mõrd kes muuseumihoones natuke ka minu töö vilju nautis ei and isegi vannitoa võtit.
Aga vana Vaik on kõva mees. Mina tegin Peebu kamba peldiku ukse lahti peale selle tühjendamist ja tormasin teise käimlasse oksendama. Vaik küüris peldiku puhtaks.
Elu on lill. Hommikul räägin Samueliga. Kui siin see pull läbi saab peaks järgmine nädal läbi saab peaks Räpinasse sõitma ja veits arvutijuttu puhuma.