Tiit Lepiku blögi

Kas Eestis valitseb lollus või lihtsalt hoolimatus

2011-08-04T07:55:00.000+03:00

Mõtisklesin siin jälle ühe OECD raporti üle. See on küll juba mitu kuud vana:
http://www.oecdbetterlifeindex.org/countries/estonia/

Teine huvitav tabel mille leidsin http://www.stat.ee/29955 SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi Europa liidu riikide kaupa.

Võib-olla lihtsam tabel http://www.stat.ee/29949 mis näitab Euroopa liidu riikides kehtivaid miinimumpalku.
Riigimeeste kava mis ette võtta võib lugeda siit: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020

Alari Papa Janson

2011-08-01T07:16:00.000+03:00

Sel nädalal on Eestimaa bluusi-inimestele meeldivalt bluusiküllane. Pärnu bluusinädal algab täna, nädalalõpus Augustibluus Haapsalus. Ei mina jõua vist kuhugi. Mõtisklen siin kohaliku bluusielu üle. Talv läbi tegime Urmas Varmiga Woodstocki keldris bluusiklubi Risttee (www.risttee.org). Täiesti ootamatult oli minu jaoks suurim üllataja Alari Papa Janson. Kui Urmas ütles et mängib Rääma Blue kehitasin ainult õlgu.
Tulemus siin all:
Bluusiklubis RäämaBlue

Aeg:

24 February, 2011 - 18:00 - 23:30

Uksed avatakse neljapäeviti kell 18.00 Tallinnas, Tatari 6 Woodstocki all asuvas klubis Rockstar's.
Programm algab 21.00.

Sissepääs prii!

Päeva- ehk õhtupraad 2.6 eur, supp koos pirukaga 1.6 eur ja klubilistele Saku Rock 2.3 eur.

RäämaBlue

Alari Papa Janson - laul, suupill
Üllar Kallau - kitarr
Kait Kallau - kitarr
Indrek Talts - löökriistad
Jüri Kukk - bass

RäämaBlue esitab Alari Papa Jansoni loomingut bluesilikus võtmes.
A P Jansoni loomingut iseloomustab omapärane harmoonia ja väga tugev tekst.
Sel korral unplugged variant.

Bluusiklubis RäämaBlue I osa from Tiit Lepik on Vimeo.

Bluusiklubis RäämaBlue II osa from Tiit Lepik on Vimeo.

Verergrupp (Группа крови)

2011-07-17T17:00:00.000+03:00

Kadunud Viktor Tsoi ja ansambel Kino poolt lauldutest üks minu lemmikuid.
Sõnad on siin (allikas http://www.puiestee.ee/foorum/index.php?topic=329.0 )

Verergrupp (Группа крови)

Soe koht, kuid tänavad ootavad
Meie jalgade jälgi.
Saabastel on tähtede tolm.
Pehme diivan, ruuduline pleed,
Õigel ajal vajutamata kukk.
Päikseküllane päev – pimestavates unenägudes.

Veregrupp - varrukal,
Mulle antud number - varrukal,
Soovi mulle edu lahingus, soovi:
Mitte jääda sellesse rohtu,
Mitte jääda sellesse rohtu.
Soovi mulle edu, soovi mulle edu!

On, millega maksta, kuid mina ei taha
Võitu iga hinna eest.
Ma ei taha astuda kellegi rinnale.
Ma tahaks jääda koos sinuga,
Lihtsalt jääda koos sinuga,
Kuid kõrgel taevas särav täht kutsub mind teele.

Veregrupp - varrukal,
Mulle antud number - varrukal,
Soovi mulle edu lahingus, soovi:
Mitte jääda sellesse rohtu,
Mitte jääda sellesse rohtu.
Soovi mulle edu, soovi mulle edu!

Väike seletus sõpradele miks ma Viru Folgi koduka kustutasin.

2011-06-09T05:31:00.000+03:00

On põnev nädal olnud. Palju päikest ja õues rühmamist. Lõpetasin just monitori kärbsesitast puhastamise. Mõtlesin siin et kust alustada. Viru Folgi põhikontseptsiooni autoriks minu nägemuse järgi oli hea sõbra Tsingiz Rutiku kadunud isa. Vähemalt minu peas. Nii nagu Tsingiz oli minu arust ka ta isa geenius. Tsingizi isaga olen vist ainult ühe korra Varas kohtunud. See pani minu, ehk Lääne-Virumaalt pärit Tallinna öistel tänavatel kasvanud punkaris, kes elu keerdkäikude tõttu Tartus väikest äri ajas, idanema nägemuse rahvamuusikast ja keskkonnast.
Minu isa pidas väikest kontorat, mina katsusin Tartus asju ajada. Ükskord kutsus isa mu Tartust Palmse oma kontorasse et üks pettus avastada. Maksuamet oli rutiinse kontrolli järgi avastand pettuse. Kaupa oli poodidesse viidud ja poodide ja isa raamatupidamises olevad saatelehed ei klappinud. Skandaali ei tulnud ainult sellepärast et terve Lääne-Viru maksuamet sõitis isa Peterburist toodud bensiini peal. Üks ta Põhja-Eesti kaubaagentidest lihtsalt vahelt teinud. Kuna Peep oli muidu tore mees, siis soovitasin isal asjast mitte numbrit teha ja kõik vaikselt kinni mätsida. Selle aja stiil oli infot varjata. Sellest ajast olen Peebuga asju ajades mõistnud et ta eriline kuri geenius pole. Kui raha vaja siis näpud veits enda poole ikka ajab. Seda usun siiani.
Ma ei oska sõnu eriti hinnata. Eriti kui need tegudega kokku ei lähe. Midagi on valesti kui heatahtlik, kõike unustav, pealtnäha ebakompetentne härra on äris nii kaugele jõud. Keegi ütles et õnne särgis sündinud. Mina arvan et samasugune küünik nagu mina.
Kurb on see et Peep pole vahepealse aja jooksul õppinud. Kurja geeniust pole tast saanud. Viru Folgi rahaasjad on ju igale meelelahutusmaailmas osalejatele nagu avatud raamat kui veits mõelda. See et üks vana tuttav mainis esimese folgi miljonilist võlga - ju tal pold huvi või vaba pooltundi arvutada.
Kui kolmest päevast tahad terve pere ää toita aastaringi...
Ma arvan et Peep tänast situatsiooni teadis ette juba siis kui mul üle huulte lipsas nali. Jutu peale et müük väike soovitasin Helsingi ka täis kleepida.
Möödunud aastal kaunite kontsertite ajal mõtlesin et kas Peebuga rääkida või mitte mõtlesin et ootan veits õiget aega. Eile üritasin. Ta ütles et kõik minu luul.
Keda ikka miskid mõned aastad pettusehõngulist külapidu huvitab. See ei ületa isegi mitte majanduspolitsei uudiskünnist, meediast rääkimatta. Üks maksuameti jorss irvitas ükskord minu juures et kumb on parem nali kas tatari verekoer või Viru Folk ja selle rahaasjad. Mõlemad olid jutuks. Üks külamees irvitas et kui tema oma traktoribisnest samuti ajaks ja keevitajatele maksmata jätaks saaks kolakat. Peep oma lauljatelt veel pole saand. Tema juttu kuulates mõtlesin et huvitav huvitav. Kas tantsijatega tegeldes tahab ka stiili muuta.
Äh
Korjasin eile vana vaigu hoovilt prahti, kummardades mul hakkab pea ringi käima, vaatasin neid mõtlesin poiste peale Liibanoni kandis, Aafrika eliidi peale keda euroopa sõjalaevad Vahemeres uputavad, siis vaatasin seda lumpenit kes muuseumi hoovi oli kogunenud ja plaksutas viletsa heliga sita muusika peale.
Paar mõtet veel. Olin siin mitu nädalat pesematta. Miski mõrd kes muuseumihoones natuke ka minu töö vilju nautis ei and isegi vannitoa võtit.
Aga vana Vaik on kõva mees. Mina tegin Peebu kamba peldiku ukse lahti peale selle tühjendamist ja tormasin teise käimlasse oksendama. Vaik küüris peldiku puhtaks.
Elu on lill. Hommikul räägin Samueliga. Kui siin see pull läbi saab peaks järgmine nädal läbi saab peaks Räpinasse sõitma ja veits arvutijuttu puhuma.

Vincent van Gogh i kuulus maal ainult 3000 euri eest

2011-04-16T13:48:00.000+03:00

Tallinnas, just Tallinnas on müügil Vincent van Goghi kuulus maal Kaksteist päikeselille. Kunstnikuharidusega Valdek Alber avastas selle mustamäelt ühest kauplusest. Oli 25000 euri pealt 3000 peale alla hinnatud.

Kauplus asub Kadaka teel.

Ise tegin need pildid täna hommiku poole. Ei tasu uskuda Wikipediat http://en.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh et see pilt asub kurat teab kus. Kes tahab rikkaks saada tormake ostma.

Looduse Omnibuss uues kuues

2011-03-29T01:07:00.000+03:00

Üks mitme aastane töö jõudis lõpule. Olen siin kümme aastat püüdnud arendada Looduse Omnibussi internetimajandust. See töö sai nüüd olulise verstaposti. Koduleht www.looduseomnibuss.ee ja Facebook http://www.facebook.com/looduseomnibuss said uue kujunduse. Kujunduse autoriks on Valdek Alber.
Esimese päeva statistika näitab et inimeste käitumine lehel on oluliselt muutunud. Mitme aastase arendustöö viljad hakkavad neile nähtavaks saama.
Juba teist aastat kanname http://www.looduseomnibuss.ee/otse üle Loodusõhtuid Rahvusraamatukogus. Nüüdsest hakkavad värsked salvestused ka kodukale laekuma järelvaatamiseks. Selleks kasutame www.vimeo.com keskkonda.
Iseenesest pole ju selles kõiges miskit enneolematut. Jah kui teil on eelarve jne. Aga ühele praktiliselt eelarveta toimiva ürituse kohta on minu arust seda küll ja küll.

Heietusi internetist

2011-03-19T04:19:00.004+02:00

Lappasin siin Artisteeri http://www.artisteer.com , programm millega saab lihtsaid kodulehtede kujundusi teha. Juhuslikult sattudes funktsioonile genereeri blogi kujundus, meenus mu olemas olev blogi. Genereerisin siis uue kujunduse. Ei kukkunud just kõikse parem välja aga parem ikka kui vana.

Vimeosse sai üles Tallinna TV tehtud saade Folgikelder mis salvestatud folgiklubis FolgiKesKus (http://klubi.virufolk.ee) kus mängivad Meister & Mari ja juttu vestab Anzori Barkalaja.

Drupali (drupal.org) uudistest aasta algul ametlikuks väljalaskeks saanud Drupal 7 on ikka kardinaalselt erineva loogikaga võrreldes vana Drupal 6 ga. Alul tundus et ükski si veel ei tööta. Vaikselt siin avastan uusi lahedaid võimalusi. Näiteks kogu meedia kuvamise segadus on nüüd korrastatud ja koondatud ühte moodulisse Media (http://drupal.org/project/media). Avastamisrõõmu on palju.

Eesti tiiger pissib püksid täis

2011-01-04T01:09:00.004+02:00

Tähelepanu! Kõigi enne 5. juulit 2010 registreeritud.ee domeenide registreeringut tuleb uuendada. Täpsem info siit

Minu arvuti kalender näitab 4. jaanuari 2011. Homme on 5. jaanuar - viimane registreerimise tähtaeg. Viimast kuupäeva on kõlava nimega sihtasutuse Eesti Interneti Sihtasutus kodulehelt http://eestiinternet.ee raske leida. Ma olen kerges segaduses. Mulle ja mu sõpradele kuulub kümmekond .ee lõpuga domeeni. Mida teha? Kes annaks nõu? Äkki MTÜ Eesti Interneti kogukond http://kogukond.org.

Tegelikult on minu olukord suht lihtne. Ma natuke tean mis asi on domeen. Eestikeelne Wikipedia oma artikliga http://et.wikipedia.org/wiki/Domeeninimi väga palju ei aita. See on vananenud. Et pointi tabada peaks natuke analüüsima interneti hetkeolukorda.

Eestis oli aeg kus mõisnik jagas talupoegadele perekonnanimesid. Ju oli ka siis selline segadus. Internet on tänapäeval meie elu lahutamatuks osaks. Ta ei ole asi iseeneses. Nii nagu enamus asutusi ja eraisikuid hoolitseb oma kontori, poe või kodu hea väljanägemise, leitavuse - privaatsuse jms eest nn pärismaailmas on see ka internetis. Praeguseks on piiri tõmbamine päris elu ja interneti vahel muutunud võimatuks. Internet on tavaline tarbekaup, mis muudab elu lihtsamaks ja annab vabaduse. Näiteks seda artiklit kirjutades ei pea ma mõtlema mida toimetaja sest arvab, kas paneb lehte sisse jms. Ka lugejal on alati vabadus hinnata minu kui autori usaldusväärsus nulliks ja mitte arvestada mu seisukohtadega. Võib küsida mis sel kõigel domeeninimedega pistmist on?

Netiinimeste jaoks on kaubamärkide majandus jms üsna kummaline maailm. Internetis tehakse igasugu trikke. Näiteks kõik me teame mis on www.ohtuleht.ee aga www.ohtuleht.eu. Iga soovija võib registreerida veel 5 minutiga www.ohtuleht.com jne. Ma ei tea kuidas praegu aga eu lõpuga Õhtulehel polnud algselt miskit pstmist AS SL Õhtulehega. Tegelikult on probleem üleilmne. Kui asutuse või inimese tavanime seostatakse registrinumbri, idkood jne kasutades nimega mille identideeti kaitstakse riiklike süsteemide abil kiivalt siis interneti identiteedil lastakse elada hoopis oma elu. Muidugi on kuskil kirjas tegeliku domeeniomaniku registrinumber või idkood. Aga nimi on .ee domeeni nime puhul ka aint 20 euri kaugusel. Kes ei tea mida identideet tähendab siis Wikipedia väidab:

Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Samuti identiteeti käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega. Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms.

Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks, jne ehk me räägime isikulisest identiteedist. Kellegi identiteedi ehk õiguse kindlaks tegemiseks soovitud hüve tarbida tuleb isik identifitseerida ehk kellenagi ära tunda, samastada. Isikusamasus tähendab, et see isik on ikka see, kes ta väidab end olevat

Kui vaadata seda domeenireformi selles valguses:

Varem üks asutus üks domeen jne nüüd 20 euri ja nimi võtta, kuidas see kaitseb vaimset omandit nagu keegi seltsimees Kauts väidab artiklis http://majandus.delfi.ee/news/uudised/kauts-uus-domeenikord-voimaldab-paremini-kaitsta-intellektuaalset-omandit.d?id=32106607

Mulle ei meeldi et see domeenireformi asi haiseb. Soliidsed sõbrad räägivad, et Jaak Lippmaa pressis välja Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuses istumise eest üüratu palga, et poisid ja tüdrukud kes Eesti Interneti Sihtasutust esindavad meedias, nagu ütleks üks hea sõber teadusajakirjanik, on tõenäoliselt sündind idioodid või aferistid et sellist mula ajavad.

Mulle tundub järjest rohkem et Eesti E-tiiger pissib lihtsalt püksid täis et külmas talves hea soe oleks. Tekib küsimus miks üldse on tiiger pükstega ja miks ta ei pea džunglis olelusvõitlust?

Eks ma teen täna homme need avaldused ära...

Lugupidamisega
Tiit Lepik
ITrotid OÜ juhataja
www.itrotid.ee
tiit@itrotid.ee
Mobiil: 51992928

Huvitav on vaadata nt Zone Media domeenide registreerimise hinnnakirja.

Hinnakiri ja registreerimisperiood:

Laiend (TLD)

Periood

Registreerimine

Pikendamine

Transfer

6.66 €

104.17 EEK

7.99 €

125.00 EEK

6.66 €

104.17 EEK

7.99 €

125.00 EEK

6.66 €

104.17 EEK

7.99 €

125.00 EEK

19.65 €

307.50 EEK

23.58 €

369.00 EEK

19.65 €

307.50 EEK

23.58 €

369.00 EEK

1.60 €

25.00 EEK

1.92 €

30.00 EEK

COM

1-10

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

NET

1-10

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

ORG

1-10

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

7.93 €

124.17 EEK

9.52 €

149.00 EEK

1-10

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

MOBI

1-10

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

21.20 €

331.67 EEK

25.44 €

398.00 EEK

INFO

1-10

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

BIZ

1-10

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

10.60 €

165.83 EEK

12.72 €

199.00 EEK

1-10

42.39 €

663.33 EEK

50.87 €

796.00 EEK

42.39 €

663.33 EEK

50.87 €

796.00 EEK

42.39 €

663.33 EEK

50.87 €

796.00 EEK

Hindadele lisandub käibemaks 20%. Kliki siia, et näha käibemaksuga hindu.

Hinnad on 1 aasta registreeringu kohta.

Huvitavaid dokumente leiab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist:

http://www.mkm.ee/dokumendiregister/?search_results=1&doctype=&accessrestrictionenddate_day=&accessrestrictionenddate_month=&accessrestrictionenddate_year=&document_docnumber_exact=&dateset_day_s=&dateset_month_s=&dateset_year_s=&dateset_day_e=&dateset_month_e=&dateset_year_e=&docnumber=&subject=&name=eesti%20interneti%20sihtasutus&docowner=

Elurikkuse manifest

2011-01-03T20:45:00.002+02:00

Potsatas minugi postkasti vabadkodanikud@googlegroups.com listi saadetud manifesti kavand. Otsisin siis teksti internetist - ei leidnud. Seepärast riputasin siia nii üles nagu mulle tuli:

Tere hea kaasamõtleja….

…kes Te olite kutsutud või saite osaleda meie hiljutisel koosolekul, kus arutati parteivõimust vabama riigivalitsemise teket ja tähendust (vabandust, kui mõni adressaat pole varem sellest ettevõtmisest siiski kuulnud.)

Räägitu põhjal sai aastavahetuseks kokku lühike üleskutse mitmekesisuse ja kohanemisvõime toetuseks. Meie ühiskonna viimaste aastate jooksul valitud juhtimisviis ei toeta kumbagi neist, sest kilbile on tõstetud poliitilise elu vaesumine (unistus kaheparteisüsteemist) ning kohanemisvõime kahanemine (reformid on läbi, ei muutustele).

Looduse ja/või reaalsuse piirid sellest oma kohta ei muuda. Kahtlemata suudetakse neid piire aeg-ajalt jõuga ületada, kuid sel juhul inimeste tulevase heaolu ja tervise arvelt.

Kaarel Tarand kirjutas arutatu lühikokkuvõttena avaliku pöördumise teksti mustandi, millele kutsume pakkuma lähipäevade jooksul täiendusi ja täpsustusi.

Pöördumise lõpptekstile kutsume alla kirjutama neid, kellele mõte parteivabamast, see tähendab elu- ja ideerikkamast riigikogust ja otsustamisest on oluline. Kutsume neid, kes näevad, et ideede turuplatsita ei funktsioneeri tulemuslikult ka ükski teine turg ja et vaid ideede võimalikult täielik spekter otsuste alusena teeb otsustest ka kestlikud.

"ON AEG

igas mõttes rikkamaks ühiskonnaks!

Nii ühiskond, inimelud kui ka elusloodus võivad olla rikkad või vaesed. Meie räägime elurikkusest kui vaesuse ja üksluisuse vastandist.

Elurikkuse manifest

Mets elab hästi, kui selles on eluõigus kõigil suurtel ja väikestel. Kui metsas elavad ainult hundid ja siilid, on mets vaene, samuti nagu ta on vaene, kui seal kasvab vaid üks päikest varjutav suur tamm. Ühiskond elab hästi ja on elurikas, kui selles on eluõigus kõrvuti kõigil suurematel ja väiksematel ideedel. Ja ühiskond on vaene, kui tema kogu energia kulub ainult ühe, parima ja ainuõige idee väljaselgitamisele ning jõuga selle järgi elamisele. On aeg lõpetada võistlus, milles väärtus on ainult esikohal.

Monopol on vaesus, mitte rikkus nii metsas kui ka poliitikas. Kaks erakonda hea, neli erakonda parem. Neli ideed hea, kaheksa ideed parem. On aeg saata laiali monopolid põllul, äris ja juhtimises. Iga monopol toob kaasa esmalt seisaku ja seejärel allakäigu.

On aeg taastada ühiskonna elurikkus. See tähendab eluõigust kõigile ideedele, nii suurtele kui ka väikestele. See tähendab, et ühiskonnas on tähtis kõigi osavõtt, mitte ühe võit.

Mustavalge maailm on lihtne, kuid vaene. On aeg vabastada värvid mustvalgest vanglast. Elurikkus sisaldab kõiki värve. On aeg lõpetada vaesumine riigi juhtimises ning tuua tagasi kõik värvid ka riigi mustvalgeks vaesunud parlamenti.

Eesti rahva aastatuhande eesmärgid on saavutatud. Need on saavutatud ühekaupa ja ühekordse pingutusega. Kuid need asuvad väljaspool meid või siis oleme me osa millestki meist suuremast. Meil on ühisturg, kaitseplaan, vaba piiriületus ja ühisraha. On aeg seada eesmärke, mida oleks korraga palju ja mis rikastaksid meid ka seesmiselt. Me oleme osa globaalsest elurikkusest juhul, kui me oleme erinevad, mitte aina sarnasemad kõigile ülejäänutele. On aeg rikastada maailma Eesti eripäradega, luua ainulaadset, mitte parimaid koopiaid. On aeg pingutada ainulaadse loomingu, mitte seltskonda kuulumise nimel.

Kestlikkus on omadus, mis tuleb loovust hoidvast ja mitmekesisest keskkonnast ning kireva ja laia ilmapildiga inimeste otsustest. Õiged ja arukad investeeringud on ka jätkusuutliku majanduse aluseks, mis omakorda loob võimalusi koguda makse, et edendada aina elamis- ja osalemisväärsemat ühiskonda.

On aeg muuta Eesti vääriselupaigaks. Inimeste vääriselupaigaks muu hulgas."

See uuteks dokument on mõteteks ja seisukohtadeks avatud.

Ootan siis Te seisukohavõtte paari järgmise päeva jooksul. Lühendused ja selgemakstegemised loomulikult teretulnud.

Ühtlasi on mul hea meel kutsuda Teid Tallinnasse, Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu maja (Wismari 3) teise korruse saali eeloleval neljapäeval kell 9.00 hommikul, et anda sellele pöördumisele veel viimane lihv ja see ka huviliste poolt allkirjastada. Traditsiooniline hommikusöök ootab kõiki ka sellel korral. Palun teatage oma osalemisest või mitteosalemisest e-kirjaga: idla@mac.com. Lisainfo telefonil 555 20105 (Katrin).

Kui tunnete, et mõni te tuttavatest-sõpradest oleks huvitet sellise pöördumise loomisele kaasa aitamast andke siis sellest kah teada.

Lugupidamisega

Marek Strandberg

55520108

Folgiklubis bluusiõhtu 17. novembril 2010

2010-11-04T23:04:00.003+02:00

Tatari 6, Tallinn. Uksed avatakse kell 16:00, programm algab 19:00. Sissepääs prii.

Bluusi ja slaidkitarri ajaloost ning oma rahvusvahelise koosseisuga
salvestatud albumist "Roundabout" räägib selle ilmumise päeval Tartu
kitarrist Andres Roots. Muusikaliselt toetavad Indrek Tiisel suupillil
ja Martin Eessalu kitarril.

Lähemalt kodukal http://klubi.virufolk.ee/content/folgiklubis-bluusi%C3%B5htu

Sellega seoses üks vana bluusisaade sai Vimeosse üles pandud. Bluusisaade Risttee Neljapäeval, 18.03.2010 Bluusist räägivad Toomas Raudam, Emil Rutiku ja Üllar Kallau. Saadet juhib Triinu Taul. Lähemalt loe virufolk.ee/node/1600

ITrotid kutsuvad: Uue meedia visioonikonverents 27. septembril 2010

2010-09-06T12:42:00.002+03:00

Uus meedia ‒ vana meedia, kuhu see kõik liigub? Mõelgem sellele ühe päeva!

IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.

Koht: Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal.

Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

Algus 10.00.

Esimene osa: Mis on uue meedia sisu?

Ega seal miskit keerulist pole. See on tekst, heli, liikumatu ja liikuv pilt. Jätame seekord veel lõhnad ja muu sellise välja.

Liikumatust pildist räägib Toomas Tuul, liikuvast pildist Rein Maran, helist Tauno Makke ja tekstist Aarne Ruben.

Teine osa: Kuidas seda kõike näidata?

Kuvamisest räägib Andres Toodo, levimisest Urmas Lett, autoriõigustest Kalev Rattus, levitamise eetilistest probleemidest Tõnu Samuel, televisioonist Artur Grönström.

Kolmas osa on arutelu: Kuhu uus meedia liigub?

Konverents toimub eesti keeles.

Moderaatorid Tiit Lepik ja Kaido Einama

Tõenäoliselt lisandub veel esinejaid. Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse.

Kaasa aitavad Looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised.

Osavõtutasu ühele inimesele koos käibemaksuga 600 krooni (ei sisalda toitlustamist).

Lisainfo http://www.facebook.com/event.php?eid=125261844190185

Kui sa oled omas blogis, muidu meedias tutvustanud konverentsi või on sul põnev arvamus siia kirja pandud, anna Facebookis märku. Teievahel läheb jagamisele 5 priipääset.

Näiteks sobib ka pilt plakatist su töökoha seinal kus rahvas seda loeb.

Info ja registreerimine:

Tiit Lepik
ITrotid OÜ juhataja
www.itrotid.ee/node/25
tiit@itrotid.ee
Mobiil: 51992928
Telefon: 6010704
MSN: tiit20@hot.ee
Skype: tiit20

Konverentsi plakati leiad: http://www.itrotid.ee/visio.pdf

On vabade riikide...

2009-12-24T18:24:00.003+02:00

Vaadates telekast tuttavaid nägusid jõuluaegsetes kirikutes meenub tahtmatult laulusalm:

On vabade riikide murdmatu Liidu
loond rahvaste tahtel suur Venemaa hõim.
Nüüd jäädavalt õitsegu võidule viidud
Nõukogude Liit, tema ühtsus ja võim!

Refrään:
Au Sulle, Isamaa, vaba ja võitmatu,
rahvaste vennalik sõprus seob meid!
Meid kommunismi viib rahvajõud mõõtmatu
Lenini rajatud võimas partei!

Meil tormidest helendas vabaduspäike,
suur Lenin me rahvale valgustas teed.
Ta õiglasse võitlusse tiivustas kõiki,
tööks, kangelastegudeks ühendas meid.

Refrään

Me kodumaa tulevik kuulutab võitu,
mis ootamas ees kommunismi ideid.
Me jäägitust truudusest kantud ja hoitud
nüüd Isamaa punane lipp kutsub meid!

Refrään

http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_Liidu_h%C3%BCmn

http://www.marxists.org/history/ussr/sounds/mp3/soviet-anthem.mp3

Facebook

2009-12-15T02:57:00.002+02:00

Olen siin pikalt olnud seisukohal et kõik suhtlusvõrgustikud on rämps. Aga ega vist väga olegi. Tegin ka omale Facebooki konto. Tundub et isegi tööalaseks kasutamiseks on sellel juba koht olemas. Seal sellisel juhul jääb küll küsimus töö ja eraelu piirist - väga raske küsimus. Tegin Viru Folgile sinna konto ja käsmu meremuuseumile. Tundub töötavat. Jälle praktiline näide et igasugu põhimõtted on lihtsalt kinnisideed mis ajas ei pruugi paika pidada.

Saksa šlaagrite laulupidu või hoopis...

2009-07-05T23:27:00.008+03:00

Eesti rahvas Laulupeol. Foto Toomas Tuul.

Juba jupp aega pole miski mu uudiskünnist ületanud. Nüüd on see läbi. Kaks päeva olin sunnitud kuulama saksa šlaagrite töötlusi vene vanglakultuuri kastmes. Laulupidu on õnneks läbi. Emal, nagu igal teisel eestlasel, üürgas telekas kõik see aeg. Kuulan siin omaette Tom Waitsi 2000. aasta Seattli kontserti ja mõtisklen Eestimaa ja kultuuri omavaheliste seoste üle.

Kindlasti on laulupeo traditsioon eestlastele tähtis. Üks hea sõber meenutas aegu, kus samade meeste juhtimisel samadele viisidele laulsid kümned tuhanded eestlased laule Leninist ja Stalinist.

http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Goebbels

Joseph Goebbels oli (kes ei tea) Hitleri Saksamaa propagandaminister. Laulupeo ülekanded järgisid tema poolt meediasse toodud põhimõtteid. Kuigi Tartu Ülikoolis õpetatakse ka McQuaili massikommunikatsiooni teooriat (minugi raamaturiiulil on eestikeelne tõlge olemas), siis ETV sse selline lääne rämps pole veel jõudnud. Ma ei hakka siin tegema detailset süvaanalüüsi - see võtaks ära usu toredatesse inimestesse, kes meid valgustada püüavad.

Olen alati püüdnud mõista, mida üks massipsühoosi langenud inimene mõelda võib. Olen ise paar korda psühhoosiga hullaris istunud ja kujutan seda ette mida see tähendada võib. Põhimõtteliselt pole vahet laulupeo rongkäigul tänapäeval ja omaaegsetel mairongkäikudel. Lääne inimesi paneb alati imestama kuidas me (Eesti rahvas) suudab nii ühtehoidev olla. See tuleb vast nõukaaegsest minevikust. Ise mõtlevatest indiviididest koosnev vabadust armastavad inimesed, kes moodustavad tänapäevases mõistes terve rahva, ei allu nii kergesti manipuleerimistele. Kui keegi küsiks lauluväljakul olnud inimestelt - mida nad sel ajal mõtlesid.

Ju oli see üks järjekordne Eesti rahva ärkamine. Pole ju paha. Mina ärkan pea iga hommik, välja arvatud need hommikud kui öö läbi tööd tehtud.

Minu Eesti - 2 kg vanapaberit igale osavõtjale

2009-04-29T00:29:00.003+03:00

Pressiteade: Mõttetalgulistele läheb teele üle 10 tonni materjale (27.04.2009)

Täna pakendatakse mõttekodadele 450 kasti talgute jaoks vajalike materjalidega. Kastide vahel jagatakse ära üle 200 000 erineva ühiku materjale ja mõtlemist ergutavaid maiustusi. Mõttekodade pakkide transport toimub operatiivselt üle Eesti kullerfirma DPD abiga.

Kastid komplekteeritakse logistikatudengite abiga Ace Logisticsi laos. " Iga koda saab personaalse kasti, milles on kojavanema ja talgujuhi kindlas suuruses särgid ja materjale vastavalt koja suurusele. Hea logistika ülesanne tudengitele," selgitas Minu Eesti registreerimise ja logistika toimkonna juht Kersti Käbin. Materjalid saadetakse ametlikele mõttekodadele.

Minu Eesti mõttetalgud 1. mail saavad toimuma rohkem kui 500-s ametlikus või omaalgatuslikus mõttekojas üle Eesti. Mõttetalgutel leitakse väikestes vestlusringides kiiresti lahendusi osaliste jaoks olulistele küsimustele, mis püstitatakse talguliste poolt kohapeal. Lahenduste elluviimisel saavad kaasa lüüa nii talgutel osalejad kui laiem ring huvilisi.

Kuna ka Teeme Ära 2008 sai alguse väiksest vestlusringist, loodavad korraldajad, et mõttetalgutest saavad alguse vähemalt tuhatkond uut väiksemat ja suuremat tegu, mis muudavad meie kõikide elu Eestimaal paremaks. Tegemist on kogu maailmas ainulaadse ettevõtmisega.

Minu Eesti mõttetalgutele registreerumine toimub www.minueesti.ee kodulehel ja raamatukogudes üle Eesti kuni 1. mai hommikuni.

Lisainfo:
Eva Truuverk
Minu Eesti koordinaator
tel: 55 26 063
eva@minueesti.ee

Anneli Ohvril
kommunikatsioonijuht
tel: 52 97 557
anneli@minueesti.ee

Allikas http://www.minueesti.ee/?leht=6&mID=562

Ega siin miskit kommenteerida pole. Lihtne arvutus näitab et kui 5000 osavõtjat siis igale osavõtjale 2 kg vanapaberit.

Innovatsiooniaasta puhul

2009-04-24T23:26:00.003+03:00

Jalutaja kevadisel põllul. Viitna ja Palmse vahel sel kevadel. Sookurg (Grus grus).

Tarbija 24 juhtkiri täna kirjutab:

Juhtkiri: lai riba tulevikku

24.04.2009 20:19

Kogu Eestit hõlmav kiire interneti võrk oleks hea asi. Majandusminister Partsi ja eraettevõtete kokkulepe kaablite vedamiseks üle kogu maa seega samuti. Riik tagaks plaani järgi Euroopa erinevate struktuurifondide rahaga selle, et kiire internet jõuaks aastaks 2015 ka sinna, kuhu selle vedamine sideettevõtetel ilma toeta majanduslikult tasuv poleks. Nn lairibaühenduse kasutusele võtmine kasvataks majandust. Lisaks tuuakse esile, et ehitustööde raha ringleks Eestis ja aitaks praeguse mõõna ajal turgutada ka majandust.

Teisalt küsivad skeptikud, kas on ikka parim asi Eesti innovatsiooni edendamiseks matta kuus miljardit krooni kaablitesse. Kas see on vajalik, et kiire internet oleks igas külas? Nende mõte liigub rada pidi, et «kogu maa internetiseerimine» on tarbimisele suunatud ettevõtmine, mille teoks tegemise järel peab uuesti otsima raha (järgmise suurprojekti jaoks). Investeerida võiks hoopis oma uute ja huvitavate toodete ning tehnoloogiate välja mõtlemisse, leiavad nad. Olevat ju innovatsiooni, mitte tarbimise aasta.

http://www.tarbija24.ee/?id=111500

Maal tuleb kõblada peenramaad ja tegeleda traditsiooniliste käeliste tegevustega

Ise värskelt maale kolinuna hakkab silma meedia selline suhtumine. Kui kood peeru valgel kinnast, voolid puust lusikaid, paremal juhul nikerdad sepatööd teha siis näidatakse sind telekas jne. Eksootika mõttes pead ka murdes rääkima.

Mobiiliga suhelda ei saa - minule öeldi EMT et siia kanti lisamasti ei ole tasuv panna. Lauatelefon on analoog. Õnneliku juhusse tõttu on internetiühendus enamvähem.

Pole küll kuskil kohanud, et propageeritakse maal innovatiivset tegevust. See polegi võimalik sest juhtmed on nõukaaegsed. Kui innovatsioon on Tartu ja Tallinna privileeg, suurim saavutus vast kujundada haigetelt mänguritelt raha välja petmiseks kasiinomänge, siis jääbki E-riik tulemata. Arvutiga tööd tehes tahaks nagu ka vaikust ja rahu, värsket õhku jne. Siis töö produktiivsus tõuseb muideks.

Eesti inovaatorite tippsait in.ee on spämmpostitusi täis. Äkki see näitabki meie innovatsiooni taset.

Parem plaan

2009-03-03T23:01:00.005+02:00

7 sammu uue majanduskasvuni.
Eesti ajaloos on olnud ka varem raskeid aegu. Ja alati on Reformierakonnal olnud tegus plaan, mis on meid kriisist välja toonud. Tänane plaan on Sinu ees.

Raskel ajal toetab Reformierakond Eesti inimesi. Selline värvitrükis üllitis sadas täna tõenäoliselt kõigi eestimaalaste postkasti. Täiesti tasuta. Väga teretulnud. See plaan. Nimelt on trükitud vana hea ajalehepaberi peale. Sobib hästi tulehakatuseks ja hädapärast ka tualetis kasutamiseks.
Iroonia ei ole niisama. Juba esilehe väide, et läbi Eesti ajaloo on kõigil rasketel aegadel Reformierakonnal olnud tegus plaan sobib rohkem blondiini nalja. Huvitav kas selle mõtles välja Ojuland, kes lehes ainuke blondiin. On kaks võimalust - kas Reformierakonna arvates algab Eesti ajalugu reformierakonna sünnist, või pole varem nende arust raskeid aegu olnud. Sirvisin siin Hendriku Liivimaa kroonikat - reformaritest polnud juttugi.

Plaani endaga saab tutvuda paremplaan.reform.ee

Vabariigi aastapäeva pohmell

2009-02-25T23:46:00.006+02:00

Vaikselt hakkan taastuma vabariigi aastapäeva pidustustest. Huvitav kas see elurõõmus Neeruti kodanik ka Jõhvi presidendi ballile kutsuti. Kas ta oleks läinud?

http://www.jarekj.com/2009/02/24/vaike-riik
Üks tuttav saatis lingi. Mõtlesin siin terve eilse päeva enda ja Eesti Vabariigi teemadel. Nii vabariigi sünnipäeva puhul. Tulemus oli veits õõvastav endagi jaoks. Ei ole ma korralik kodanik. Selleks saamise teel pole ka riigile vastu astunud ühtegi sammu. Nii et ordenit ja kutset sünnipäevale pole loota.
Tuletaks meelde Johnny Cashi video Hurt:

Elu võimalikkusest maal. Jõulud.

2008-12-26T01:09:00.001+02:00

Maal juba lilled õitsevad - äkki on kevad käes.

Juba poolteist kuud elan maal. Võiks õelda, et endise Tallinnlase jaoks pea pommiaugus. Miskis kolhoosikeskuse laguneva korrusmaja korteris. Trepikojas on juhtmepuntrad ja seintes suured praod. Kahjuks pole selle pooleteise kuu jooksul rohkem kui kaks korda ületee kõrtsu satunud. Hinnad sel kallimad kui Tallinna kesklinnas. Bussiliiklust praktiliselt pole. Poodi on kilomeeter. Telefon on analoog. Mobiililevi lubab aint kuni 3 minutilisi kõnesid.

Tegelikult pole asi üldse nii hull. Internett koos digi tv ga on korralik. Nii et tööd saab teha. Aeg ajalt käib külalisi ka. Elu Eestimaa maapiirkonnas on selle pooleteise kuu näitel täiesti talutav. Pole ummikuid ja aknast ei tule tossu tuppa. BBC uudised räägivad Venemaa ja Serbia gaasimonopolide leppest. ITAR - TASS kirjutab sama. Põhjust on rõõmustada soomlaste saavutuse üle - kirjutab ERR. Maailmauudistes vast silmatorkavamad järelehüüded Harold Pinterile.

Elu võimalikkusest maal rääkida on imelik. Kui pealkirja juurde tulla. Eriti jõulu ajal. Samuti võiks rääkida elu võimalikkusest Tallinna kesklinnas millest laulab HU? Hannaliisa Uusmaa laulus Depressiivsed Eesti väikelinnad. Võiks ju mõelda kultuurile - teater, kontserdid jms. Sõbrad vedasid mind kord Bob Dylani kontserdile. Tulin sealt poole pealt ära. Kultuurist rääkides soovitan lugeda The New York Timesi artiklit meie hulgast lahkunud Odetta Holmsist. Youtube sisaldab palju tema stiilinäiteid.

Nii et kurb aastalõpp. Aga elu on selline.

Äkki tuleb uus aasta lõbusam.

Kuidas ma Viru Folgi videosid netti panin

2008-10-08T00:25:00.009+03:00

Otepää sepp Mart Salumaa Viru Folgil 2008 a. pannkooke küpsetamas. Bloggeri videotöötlus lükkas millegipärast wide formaadi 4:3 ümber. Ei leidnud kohta kust sättida. Filminud Kalev Lepik ja Arvo Vilo.

Kel enne lugemist Viru Folgi videogaleriid vaadata siis http://www.virufolk.ee/Est/videod.html

Juhtus nii, et juba neli päeva tegelen videode internetti riputamisega. Nimelt oli algmaterjal minu jaoks ühes segasemas vormis - DVD kujul. Olen end püüdnud sellest DVD majandusest võimalikult kaugele hoida. Hakkasin siis otsima kuidas oma väheste teadmistega seda 15 tunnist musta materjali internetti eksponeerida.

Esimene probleem oli kuidas teha DVD-st mõni inimsõbralik formaat nt AVI või MPEG. Katsetasin läbi umbes kümmekond erinevat programmi. Oma üllatuseks leidsin Quick Media Converteri (http://www.cocoonsoftware.com/ ) Cocoon Softwarelt. Väga mugav ja täiesti tasuta. Converdib enamvähem kõiki formaate milleks iganes. On algajale Easy mode ja ekspertidele oma. Lahendas ka pärast lõikamist flv-ks tegemise probleemi. Ja mis põhiline - convertimisel ei lähe video "ruuduliseks", ka minusugune algaja saab hea kvaliteedi. Tegin oma DVD-d AVI-deks. Cocooni kiituseks võib öelda et isegi nende kergelt vigaste DVD-de söömisega sai converter väga hästi hakkama. Kus Igasugu arvutis olevad ja ka füüsilised DVD mängijad kokku jooksid, sel jäi ainult AVIsse pildita koht.

Teine ülesanne oli video lõikamine ja lihtne monteerimine. On küll arvutis ostetud Pinnacle studio pluss 11 aga mõtlesin tasuta või Windowsiga kaasas oleva tarkvaraga läbi ajada. Avit sõi ilusti Windovs Movie Maker mis Vistaga kaasas. Lõikasin jupid valmis ja salvestasin suure resolutsiooniga WMV-ks. Oli tulemus kõige parem. Movie Maker FLV-d ei tee. WMV sai FLV-ks Quick Media Converteri abil.

Kolmas ülesanne oli kuidas videojupid netti saada. Võimalusi on palju. Oleneb mida saada tahad. Minu kontseptsiooniga sobis iga video jaoks eraldi aken kodulehel. Kunagi aastaid tagasi olin sõbra soovitusel paari video jaoks kasutanud JW Playerit (http://www.jeroenwijering.com/ ). Vaatasin - arendatakse siiani. Väga lihtne ja mugav kasutada. Ei hakanud isegi netist alternatiive otsima.

Tehnilise polega nagu ok. Nüüd raskemast poolest - sisust.

Minul oli suhteliselt lihtne. Musta materjali ei olnud väga palju. Umbes 15 tundi. Algatuseks vaatasin selle läbi. Kvaliteediga probleeme ei olnud - folgil filmisid professionaalid hea tehnikaga. Kuna mul puudusvad monteerimisoskused proovisin ainult lõikamisega hakkama saada. Enamus materiali oli kontserditest - siit loogika esitada lugude kaupa. Teise loogika leidsin töö käigus - materiali kajastada päeviku formaadis ajareana. Pikalt mõtlesin ka teha ka üksikud videod lingitavaks - jõudsin järeldusele, et mitte. Siis viidatakse lehe algusesse ja loo otsija saab ka nn muu mudru kauba peale. FLV juurde jäin puht proosalistel põhjustel. Katsetasin igasugu muid formaate, galeriisid, Youtubet jne. Ikka oli miskeid probleeme kuvamisega, kellegi arvutis ei mänginud jne.

Tulemus on siin, osad laulunimed veel lisamatta jne http://www.virufolk.ee/Est/videod.html

Office 2007 minevik või tänapäev

2008-08-29T01:43:00.006+03:00

Minu jaoks minevik vast. Olen oma tegemistega netti kolinud. Ostsin veel talvel mitmekümne tuhande krooni eest arvuti, et Outlooki postkasti ringi ajada. Kevadel avastasin enda jaoks Google Appsi. Wordi ja Exelit kasutan haruarva vaid üksikute funktsioonide jaoks. Nt tegin Wordiga miskeid sildikesi jne. Vanematel inimestel on küll probleem et uut õppida raske. Office html on alla igasugust arvestust. Selline muda ajab kõik brauserid lolliks. Õnneks on selle vastu rohtu, ainult kõik asjad tuleb käsitsi üle küljendada. Vast see aeg hakkab ka läbi saama sest Dreamweaver CS3 juba sööb Wordi päris hästi.

Minu jaoks vajub Office ilusaks mälestuseks. Kunagi käis selles kogu töö. Võibolla kunagi kui Microsoft unustab brauserisõjad, muutub veebisõbralikuks oma softiga kolib office jälle mu töölauale. Seoses selle karbikampaaniaga lugesin Microsofti töötajate blogisid. Kummaline tunduvad muidu mõtlevate inimestena. Aga osaliselt nagu silmaklappidega. Üks müüt mida nad keerutavad on Google rahastamise küsimus. Natuke reklaamimaailma nuusutanuna jääb mulle küll ainult Google geniaalsusele õnne soovida. Bännerite aeg on läbi, Inglismaal ületas internetireklaami rahade maht just televisiooni, Eestis hakkab varsti ajakirjade reklaamimahtu ületama. Maailma suurimal reklaamimüüjal ei tohiks küll rahadega probleeme olla.

Mõtlen siin öös, mis tooks mu vana armastuse Office tagasi mu töölauale. Küsimus on ikka teiste keskkondadega ühildumises ja üle neti kasutamise võimalustes. Suurtele asutustele on mõeldud hirmkallid serverid, aga väikekasutajale kelle netimajandus piirdub virtuaalserveriga pole tänapäeval Microsoftil miskit pakkuda.selles osas tasuta tarkvaraga laiutab Google.

Esimene päev E-sigaretiga

2008-07-16T01:17:00.002+03:00

Tänu ühe sõbra soovitusele otsustasin hankida omale E-sigareti. Esmaspäeval sain kätte. Tavalisele inimesele jäävad nikotiinisõltlase mured arusaamatuks. Mulle kui paadunud suitsetajale tundus asi proovimist väärt. Igasugu plaastrid ja muu seesugune on siiani mind külmaks jätnud, ju siis pole tahtejõudu.
Komlekt mis koosnes sigaretist endast, kahest akust, akulaadijast ja viiest vedela tubaka kapslist koos otsikuga oli ilusti karpi pakitud ja maksis umbes tuhat krooni. Paadunud suitsetajana, kelle tavaline taks kaks pakki punaseid sigarette päevas, ostsin juurde kaks viiest karpi lisatubakat sada krooni karp. Arvestasin et halvimal juhul peaks karbist piisama kaheks päevaks. sellisel juhul kulud samad, mis tavatubakat tõmmates.
Akud olid juba osaliselt laetud, nii et sai kohe asja juurde asuda. Iga suitsetaja teab mida tähendab päev ilma suitsuta. Minu esimene päev ilma pärissuitsuta mulle meeldis. Esimeseks lõunaks hakkasin lõhnu tundma, kõrvalnähud puudusid, ei kätevärinat ja muud sellist. Natuke meenutab e-sigareti tõmbamine piibu sikutamist. Kunagi proovisin ka piibule üle minna. Piibuga oli minul vähemalt alati tunne, et teeks ühe suitsu otsa. E-sigaretiga seda minul pole.
Keeruline on seletada mittesuitsetajatele asja positiivset poolt. Tavasigaretiga kaasnevatest hädadest - haisvad riided, pidev tunne et kus tohid tõmmata kus mitte, teadmine tõenäolisest kopsuvähist, jne jne.
Kindlasti pole see jutt mõeldud suitsetamise propagandana. Esmapilgul tundub mulle küll, et e-sigarett on esimene mulle ette juhtunud abivahend tahtejõuetutele paadunud nikotiinikutele, mis aitab nende haiglasliku sõltuvuse muuta ümbritsevatele inimestele talutavamaks ja sealjuures ei ruineeri paadunud suitsetajat ennast.
Kel sügavam huvi asja vastu toksigu googlesse e cigarette või electronic cigarette.

Listmessenger Pro 2.1

2008-06-30T22:52:00.006+03:00

Listmessenger Pro 2.1 kasutajale äkki on abiks Toomas Raudami poolt tõlgitud kasutajaliides mille leiad siit. Kui miskeid küsimusi küsi julgesti tiit.lepik@loodusring.ee

Spämm - virtuaalsus versus reaalsus ehk spämmi kaitseks

2008-06-16T13:55:00.006+03:00

Mahajäetud Hara sadam on tänapäeval kajakate ja turistide mängumaa ootamas killustikuks jahvatamist. Omal aja oli Nõukogude allveelaevade demagnetiseerimisega tegelev, oluline sõjaline objekt.

Juhtusin üle mitme aasta kuulama Tehnokrati saadet Kuku raadiost. (Soovitan kuulata http://podcast.kolhoos.ee/podcasthtml?podcast=tehnokratt 2008-06-14 saade.) Kuulan siin tasapisi seda tarka juttu uuesti ja seda imelikum asi tundub. Mis see e-mailispämm siis on - reklaam maili teel. Seal juures suhteliselt ökoloogiline reklaamikanal. Näiteks paberreklaami otsepostitusega ei võitle suurt keegi. Meie kortermajas sorteeritakse lihtsalt riiulisse hunnikusse ja visatakse prügikasti. See paberihunnik ei ole just väike.

Skeem on võetud Stuart Brauni artiklist Viagra müügi kohta.

Reklaam maili teel ei ole nii ühiselt paha ju. Isegi äärmuslik Viagra müük leiab mõned ostjad ja huvilised. Kunagi tegi miski virtuaalülikool kampaaniat, kus müüs tavalist diplomit, doktorikraadi ja akadeemiku staatust. Viimane maksis 25$. Mõtlesin korduvalt nalja pärast omale akadeemiku kraad osta.

Tarbimisühiskond sajab sisse igast uksest ja aknast. Mina küll aru ei saa miks just selle ühe pisikese kanali ümber selline triangel käib. Näiteks minu eraelu küll miskid tühised mailikesed ei häiri.

Anto Raukas "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi"

2008-03-18T02:57:00.005+02:00

Allikas www.instablogsimages.com

Täna, teisipävael, 18. märtsil kell 18.00 toimub Tartus Biomeedikumi ruumis 1006 akadeemik Anto Raukase loeng "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi".

Praktiliselt iga tuumafüüsikaga tegeleva ülikooli materjalides sorades võib leida nii poolt kui vastu argumente kaasaegsete tumajaamade ehitamisele. Oma füüsika eriklassi teadmisi meelde tuletades ei saavuta ma muud, kui ainult kõhkluse lugupeetud akadeemiku optimismi osas. Vaadates maailma teaduse ajaloole, kus igas vallas leidub kardinaalseid pöördeid, varasemate teadmiste puudulikuks tunnistamisi jms tundub mulle küll kohatu optimismina nii segast ja ainult mõnisada aastat uuritud asja oma koduõue lubada.

Uraani avastas teaduse jaoks Martin Heinrich Klaproth vist kusagil 1789. aasta paiku. Umbes saja aasta pärast leidis Henri Becquerel, et uraan miskit kiirgab. Veel viiskümmend aastat ja Jaapanisse visati esimene tuumapomm. Nüüd on veel pool sajandit ja mõned aastad peale sellest möödas ning plahvatuse tegelikud tagajärjed tekitavad teadlastes alles üllatusi.

Kuigi teadus on kiiresti arenenud, võib ju veel üllatusi tulla. Kui näiteks kümne aasta pärast avastatakse, et need naeratavad reaktorid ikka miskit jama välja kiirgavad, pole midagi peale hakata. Äkki katsuks ikka miskeid alternatiive leida.

Kel huvi, üks väikene kokkuvõte möödunud tuumaaastast Amory B. Lovinsilt. Üks esimesi kohti, kus tuumapomm plahvatas oli Hiroshima Jaapanis, sellest pole veel möödas sadat aastatki, aga etteaimamatud tagajärjed kummitavad siiani nagu võib lugeda Wikipediast. Ka Greenpeace kuulutab oma artiklis tuumaajastu lõppu. Soovitan lugeda ka physicswordi selleteemalisi artikleid. Rahvusvaheline Aatomi Energia Agentuur pakub huvitavat materjali lugemiseks.

http://www.facts-on-nuclear-energy.info/index2.php?size=b&l=en on põnev plakativõistlus aatomienergia kriitlistel teemadel, kus ka eestikeelsed plakatid. Eesti keeles on veel ka huvitav üldse energiast rääkiv Rootsi Energia Agentuuri noortele mõeldud dokument Energia - Läänemere ümbruses

Hakid

2008-03-15T04:27:00.003+02:00

Hakipaar 14. märtsil Tallinnas Kunderi tänavas.

Täna oli võimalus jälgida 4. korrusel köögi aknast paar tundi väikest seltskonda hakke (Corvus monedula) puu otsas tegutsemas.

Paar linki hakkide kohta:
http://www.birdguides.com/html/vidlib/species/Corvus_monedula.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Jackdaw

1984. aastal ilmus Konrad Lorenzi raamat "Kuningas Saalomoni sõrmus" (Raamatukoi raamatupoes, äkki vanaraamatute poodides veel saadaval), mis käsitles väga põnevalt hakikoloonia elu-olu.

Asus Eee kodustamise lugu

2008-02-25T01:29:00.011+02:00

Üks tuttav tahtis teda osta väikese kaalu pärast. Oli kuskilt lugenud. Uurisin siit ja sealt. Korra poes riiulil vaatasin. Müüja laitis, et mustvalge ekraaniga. Ei tea miks valetas. Lugesin igasugu arvustusi. On revolutsioon arvutihindades ja ei ole ka. Alul lubati ju 100 $ maksvat arvutit, välja kukkus pea 500$ maksev vidin. Olin siin juba ammu pensionärist emale mõelnud arvutit kinkida. Küll oli rahast kahju, uut ei raatsinud osta, vanaga jälle ei saa vaninime hakkama. Ühendasin kaks asja ja nii tekkiski lauale Asus Eee. Maksis teine 4990 eesti krooni, juurde ostsin 270 kroonised kõlarid ja 590 kroonise 4 gigase mälupulga, mälukaardi ees eeliseks odavus. USB pessa käiv hiir oli enne olemas. Ihnsusest ja ka laiskusest - neljas poes lihtsalt polnud, jätsin välise CD ja DVD seadme ostmise hiljemaks. Träna koos võis kodustamisega alustada.

Eee kodustamine

Mu tavapärase veits laokil töökoha koluga võrreldes oli Eee selline mänguasi, et alguses tekitas tõsist skepsist. Samuti Linux, millega mul eelnevalt ainult episoodiline kokkupuude olnud siis, kui seda sai Käsmu Meremuuseumi avalikku internetipunkti installitud.

Kui Eee laual lahti oli ja aku külge lükatud ning esimesest nupulevajutusest arvuti käima läks kusagil 15 sekundiga, siis skepsis kadus. Väike ekraan oli selge, klaver täiesti töökõlbulik, hiir hakkas kohe tööle jne. Mis põhiline - ta nägi hurmavalt ilus välja. Kõik oleks tore aga paraku ei ela me ei USA-s, Inglismaal ega Austraalias. Eestit asukohamaaks ette tulev wisard ei paku, Eesti klaverit ka mitte.

Probleemid WiFi-ga

Esimese asjana võtsin ette interneti. Nigu kaabli taha pistsin oli vähemalt minu ruuteriga koostöös toimiv internet täiesti olemas. Siis võtsin ette WiFi. On ju mugavale kaasaskandmisele orienteeritud arvuti puhul see üks olulisemaid asju. Kaarti sisse välja lülitada oli lihtne. Kohe esilehel ka suur ikoon WiFiga ühendamiseks. Algul jooksis iga kord kui salasõna olin sisestanud Eee lihtsalt tuimalt kokku. Proovisin kõrvalt oma Delli läpakaga, kus Vista peal, ei mingit probleemi. Mässasin tund aega enne kui tabasin ära - Eee tahab, et salasõna juures oleks süsteem õieti valitud. Kui lülitasin WEP-i pealt ümber WPA peale jäi tööle nii arvuti kui hakkas tööle WiFi. Hiljem proovisin KUMU kohvikus internetti minna - kõik toimis sealgi ilusti. Väike aga Windowsi kasutajale arusaamatu nüanss. Mul käis juba selle tunni jooksul läbi pea mõte, et olen praak arvuti saanud. Helistasin isegi maaletoojale aga seal olid juba kõik peale sekretäri koju läinud ning tema ei teadnud Eee-st midagi.

Eesti klaver - kas ületamatu probleem

Internet sees hakkasin täpitähti taga igatsema. Alustasin setingutest nagu tublile windowsi kasutajale kohane. Seal pakub ainult inglise klavereid. Helistasin siis Skybiga (muideks isegi weebikaamera töötas päris ilusti) sõbrale, kes Linuxiga kokku puutunud. Jäi temagi vastuse võlgu. Aitas nagu alati - internet. Leidsin lehekülje http://eeekasutaja.makeforum.org/, kus oli väga selged juhised Eesti klaveri seadistamiseks, lisaks veel palju muud huvitavat Eee eestindamise kohta. Paraku jäigi kasutajaliides jonnakalt näitama, et tal inglise klaver, kuigi trükkis ilusti täpitähti. Nüüd olin järgmise probleemi ees - kuidas klaverile saada õiged märgid. Peale poodide kammimist, kust otsisin valgeid kleepse - kuskil polnud, kirjutasin vildikaga märgid peale.

Kokkuvõtteks

Eee kolm e-d peaks tähendama lihtsust. Mul veel tegemata programmide eestindamine, välise monitori settinguid ei saanud salvestada, üksikud aknad jäävad osaliselt ääre taha. Vigu on palju. Eestindamise võiks ära teha maaletooja. Näiteks eestikeelse manuaali - pigem lihtsa kasutusjuhendi leidsin mitte karbist, vaid internetist K-Arvutisalongi kodulehelt http://www.k-arvutisalong.ee/index.php?linker=true&id=13&lang=est, jne jne

Aga üldmulje on vägagi positiivne vaatamatta virisemisele. Enamus asju töötavad, selle paari nädalaga mis ema sünnipäevani on jäänud jõuab vast vähe blondiini meenutava arvuti lõplikult ära kodustada.

Üks vana lugu loodusharidusest ja internetist

2007-11-20T15:07:00.001+02:00

On esimese mai õhtu 2007 aastal Tallinnas. Kuulan Robert Johnsoni plaati. Teen oma uude blogisse esimest sissekannet. Tahes tahtmatult mõtlen siinsetele sündmustele. Erinevalt Eestist leiab Põhja-Korea ametlikult uudistesaidilt http://www.kcna.co.jp/index-e.htm ainult positiivseid sõnumeid. Muideks Robert Johnsoni aegses Ameerikas oli integratsiooniga kõik korras. Mister Colt oli probleemid üheseltmõistetavaks teinud. Eks näis kas meil aastakümnete jooksul ka asi laheneb. Niipalju päevapoliitikast.

Eestis saadi suure asjaga hakkama. Terve hulga juriidiliste ja füüsiliste isikute töö tulemusena saab jälgida on-lines must-toonekure Tooni pesa, parim viis Looduskalendrist. Päevik ja tutvustused on kolmes keeles - Eesti, Vene ja Inglise. Kuigi pilt hakib jne on see suur asi. Must toonekurg on üks ohustatumaid liike üldse. Huvi pidi asja vastu ka suur olema, oma 12000 vaatajat päevas. Analoogseid asju netis tegelt palju http://www.newyorkwild.org/webcams/webcams.htm ja http://www.peregrine-foundation.ca/Web_Cams/Etobicoke/index.htm. Googlest otsinguga nest webcam saab hulga vasteid. Nii et mõte pole uus. Kuigi pildi ja heli kvaliteet pole miskit erilist (Eesti teadagi vaene riik), on kolmekeelne päevik jms lisaväärtus, mis meie tegijad esirinda seab. Sellele võrdset nagu esmapilgul 20 minuti jooksul netist ei leidnudki. Kahju, et selline tore ettevõtmine päevapoliitika varju jääb.

20. aprilli Õpetajate Lehes ilmus artikkel Google Earth – väljakutse kooligeograafiale http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/20.04.07/aine/8.shtml. Lisaksin oma geograafist õelt saadud kolm linki http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&q=15.298683+19.429651&layer=&ie=UTF8&z=23&ll=15.298684,19.429651&spn=0.001291,0.002698&t=k&om=1&iwloc=addr,

http://en.geo-trotter.com/ ja http://blog.outer-court.com/archive/2007-03-07-n12.html. Mis on kooligeograafia ja pärisgeograafia vahe. Google Earth on üks paljudest maailma globaliseerumise ja kommunikatsiooni hüppelise arengu tulemustest. Google esitab väljakutse mitte ainult kooligeograafiale vaid ka vast kogu maailmale muuhulgas ka Google Earth projektiga ja Eesti kooligeograafiale. Aga väljakutse esitajaid on teisigi.

Sinasõprus raamatuga

2007-04-16T15:02:00.000+03:00

Sinasõprus tammega
Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski).
Viktor Masing
Joonistanud Sirje Eelma
Kirjastus „Valgus” 1984

Mõtlesin kuidas seda raamatut kirjeldada. Vast ainult soovitusega raamat kätte võtta. On see selline tervik, mis oli omal ajal paljudele lastele teejuhiks looduse mõistmisele. Senikaua, kui Eesti loodusraamatute kirjastajad eelistavad lihtsamat teed ja kirjastada välismaa autoreid pole sellest raamatust tänapäeva tasemel kordustrükki oodata. Raamat on heaks abimeheks nii kooliõpetajale kui ka lapsevanemale. Kokkusurutult õhukesse raamatusse on terviklik lähenemine tamme ja seda ümbritseva ökosüsteemi näitel omamoodi suhtumine loodusõpetusse koos lastele kohaste tekstide ning praktiliste harjutustega looduse jälgimiseks - mõistmiseks. Kui unustada nõukogudeaegne trükikvaliteet jäävad meil kirjastatud välismaised raamatud kahvatuks varjuks.
Raamatus on tekst, joonistused ja lihtsad tööskeemid põimitud metoodiliselt lapsele mõistetavaks ning praktiliselt kasutatavaks materialiks. Nagu raamatu moto ütleb: „Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski)”.
Kui Juhani mulle helistas ettepanekuga mõnest raamatust kirjutada, siis nõustusin ainult selle raamatu pärast. On 21. sajand. Raamatu lugemine on rohkem luksus, kui eluline vajadus.
Olen abiks olnud loodushariduse edendamisele Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu eestvõttel. Seoses plaaniga välja anda Käsmu teemaline töövihik koolilastele lappasin läbi hulga nii kaasaegseid kui ka vanemaid õppemateriale. Kaasaegsed trükised on reeglina selgete värvidega, hea trükikvaliteediga aga aga minu arvates veidike pealiskaudsed. Sain Viktor Maasingu raamatu auhinnaks kooli ajal loodusteemaliste referaatide konkursil. Palju kordi on see raamat teiste hulgast mulle olulistel hetkedel pihku juhtunud. Võibolla on asi raamatu mõõtudes. Ei mahu ta hästi ühelegi raamaturiiulile.

Üleilmastumine – sõna mis tekitab küsimusi

2007-03-28T22:54:00.000+03:00

Kuulsin ühe sõbra käest ilusa loo. Käis tal külas üks tuntud eestlasest salaühingute tundja. Rääkis vahutava sui maailma vallutavast salaühingust. Nime olen unustanud. Teadis ta sedagi, et paljud, kaasa arvatud USA president ja ka meie president kasutavad vahel salamärki, kus käsi rusikas aga nimetisõrm ja väike sõrm välja sirutatud. Seda tuntakse rahvusvaheliselt Corna nime all. Indrek Treufeld Eesti Ekspressis näiteks tõlkinud Corna „sarvedeks”. Wikipeedia pakub sellele märgile aga hoopis rohkem tähendusi http://en.wikipedia.org/wiki/Corna#As_a_sign_of_Infidelity. Mulle meenusid „eriti salajased” staadionikontserdid, kus kümned tuhanded heavy-mehed näppu viskasid…

Istusin esmaspäeval mõne tuttavaga Rahvusraamatukogu kohvikus. Teemaks oli vahepeal ka internet ja kultuur. Tundsin end puudutatuna. Olen tegelnud nii mõnegi arvuti ja internetiga seotud projektiga. Teenin sellega oma igapäevast leiba. Miks mina käsitöölisena olen vähemväärtuslik kui möödunud sajandi puussepp või pillimees. Kas vaba kommunikatsioon rikub mu rahvuslikku identiteeti. http://en.wikipedia.org/wiki/Communication oleks ju igaühele heaks lugemisvaraks. Kust tuleb muidu inteligentsetel inimestel arusaam – üleilmastumine – see on rahvusliku identiteedi vastand. Kommunikatsioon oma erinevates vormides on läbi ajaloo maailma muutnud. Kui võeti kasutusele ühepuulootsik, muutus inimese suhtlusringkond oluliselt laiemaks, ratta leiutamine, kirja kasutusele võtt, raudtee jne. Selliseid teetähiseid on ajaloos palju. Sõltuvalt vaatenurgast ja lähenemisest. On planeet Maa aasta. Tänapäeva maailm on jõudnud 21. sajandisse. Oman eestlastest tuttavaid vast üle maakera. Kas nad on vähem eestlased, kuna elavad välismaal? Kas mina olen eestlane – teatris ei käi, Eesti muusikat ei kuula, meediast heidan pilgu ainult netiväljaannete pealkirjadele kasutades RSS-i. Aga elan Eestis ja räägin Eesti keelt.

Arvutid ja internet on teinud võimalikuks õppida – õppida ka kaugete maade kogemusest. Enam ei ole ainuvõimalik viis selleks, et end värskete kogemustega kursis hoida, sõita maailma metropolidesse raamatuid ostma ja filme vaatama, konverentsidele jne. Saab vähema rahaga hakkama – väheneb sõltuvus rahast ning suureneb võimalus tegelda sellega, mis meeldib ja mida õigeks pead.

Leidsin http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=71 sõnaraamatust sõnale globaliseerumine ilusa vaste – üleilmastumine. Algatuseks soovitan lugeda Pertti Anttoneni artiklit „Mis on globaliseerumine?” ajakirjast Norveg 1/1999 eesti keelde tõlgitult http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html ja Eerik Hanni artiklit „Muskaatpähkli varjus” ajakirjast Luup Nr. 3 (142), märts 2002 http://luup.postimees.ee/luup/02/03/elu1.shtm. Samuti soovitan tutvuda http://en.wikipedia.org/wiki/Globalization, http://www.globalisationguide.org/, http://www.indymedia.org.uk/en/topics/globalisation/ ja http://www.globalisationinstitute.org/. Loomulikult selle teema käsitlusi leiab internetist miljoneid. Üks tuttav väidab hoopis, et internet pole usaldusväärne. Ei tea. Mul jälle paber ei tekita usaldust. Teine ajend kirjutada oli Aarne Rubeni artikkel Eesti tuhandeaastaseks riigiks http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15369979.

Eesti usaldab

2007-02-13T01:20:00.000+02:00

Kas peaks jälle kutsuma Rootslased Eestimaad valitsema? Äkki polegi nii rumal mõte. Juba 16, sajandil peale Liivi sõda asusid Rootslased Eestis korrastama kirikuraamatute süsteemi, kust sai teada kes kellega abielus, kelle laps, elementaarselt sünnid surmad jne. Ajalooarhiivi kodulehel http://www.eha.ee/saaga/index.php üritatakse neid sugupuude uurijatele ja muidu huvilistele digitaliseerida.

9. veebruari Postimehes aastal 2007 http://www.postimees.ee/090207/esileht/siseuudised/244071.php väidab kõrge riigiametnik Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet - «Kahjuks ei ole Eesti riigis täna ühtki registrit ega andmekogu, milles oleksid näha perekondlikud seosed, ehk et rahvastikuregister ei anna haigekassale pilti sellest, kes on kelle laps või abikaasa. Sellest johtuvalt ei ole saadud rakendada ka elektroonilist turvakontrolli.»

Samas Siseministeeriumi kodulehel Rahvastikuregistri tutvustuses http://www.siseministeerium.ee/index.php?id=11843 seisab:

Milliseid andmeid rahvastikuregister sisaldab?
Rahvastikuregister sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste järgmisi andmeid:
ees- ja perekonnanimi
isikukood
sugu
elukohaandmed
sünniandmed (sünniaeg ja -koht)
kodakondsus
välismaalase elamis- ja tööloa olemasolu ning kehtivusaeg
surmaandmed (surma aeg ja koht)

Rahvastikuregistrisse kantakse ka isiku:

perekonnaseis
abikaasa ja laste andmed
eestkosteandmed
teovõime piiramise andmed
statistilised ehk ütlustepõhised andmed (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala)
andmed isikule väljastatud dokumentide kohta (isikutunnistuse, passi, juhiloa, sünnitunnistuse, abielutunnistuse jms number, väljaandmise aeg ja koht)

Kumb siis valetab – kas Anne Osvet või Siseministeeriumi koduleht. Mõlemad on meie – maksumaksjate palgal. Lisaks pidavat veel kehtima Eesti vabariigis Perekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=178633

Teeksin kokkuvõtte siis Euroopa ravikindlustuskaartide afäärist. Eelseisev mõte tõusis sealt esile.

Afääri kajastati kolmes väljaandes.
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15038245
http://www.postimees.ee/090207/esileht/siseuudised/244071.php
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=217883
Lisaks on mul luba siin Blogis avaldada lindistus vestlusest Harju Haigekassa direktori Avo Viikiga. Pikkus tund ja veerand http://www.lahemaa.org/Heli/m3u/Haigekassa.m3u

Õhtulehe artikli lõpus avaldab presidendi nõunik Toomas Sildam lootus
«On kahju, et selline turvaauk oli,» ütleb presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. «Loodetavasti saab turvaaugust rääkida minevikus, sest see on kõrvaldatud.»

Paraku nii see pole. Kui just alla 19. aastased lindpriid pole. http://mathworld.wolfram.com/MoebiusStrip.html on pilt Möbiuse lehest. Igal asjal on kaks poolt – võibolla. Nagu näha vahel pole.

Põhjendada tegemata tööd maainimeste huvidega on ka nõme. Miks pankurid kasutavad sularahaautomaate. Pangu raha tänavale hunnikusse ja vihik kõrvale. Osad inimesed ei saa ju pangakaardiga hakkama.

See jäigi mulle segaseks kas Euroopa ravikindlustuskaart on dokument või mitte. Haigekassa väidab nagu, et võiks jagada kontrollimatult kodanike omi, aga presidentide ja tähtsate meeste omi mitte.

Tekkis küsimus kas Haigekassa suhtumist võib üldistada tervele riigisektorile – aga e-valimised? Kas need on ka rahva usalduse peal? Kes üldse koordineerib riiklike registrite süsteemi? Ma olen invaliid. Haigekassa teeb E-tervise raames E-retsepti projekti. Kas see tuleb ka usalduse peal – igaüks kes tunneb vajadust võib mu rohud välja võtta ja mina pean siis ilma olema.

Kas sellist E-riiki me teistele õpetamegi?

Lõpetaks julgestuspoltsiniku mõtteteraga, kes käies sõbralt Arnold Rüütli Euroopa ravikindlustuskaarti ära võtmas soovitas tal naabrimehe isikukoodidega eksperimenteerida. Naabrimehest pole ju riigil miskit.

Presidendi Euroopa ravikindlustuskaart minu postkastis.

2007-02-08T17:57:00.000+02:00

Just sain postkastist kätte Toomas Hendrik Ilvese Euroopa ravikindlustuskaardi.
Kust selle sain. Kodanikuportaalist X-tee saab tellida kaarti ka oma lapsele. Selleks tuleb sisestada lapse isikukood. Paraku võib sinna sisestada suvalise isikukoodi. Otsisin internetist presidendi oma. Haigekassa saatis kaardi mulle ilusti kätte. Üks mu sõber avastas selle. Rääkisin sellest ühele tuttavale avalikus sektoris töötavale arvutispetsialistile, kel tuttav Haigekassas tööl. Haigekassa töötaja väitis, et nad ammu asjast teadlikud aga keeruline jne midagi ette võtta. Paraku oma teadmiste järgi ütlen et nii see pole. Kui ei saa lapse isikoodi rahvastikuregistrist kontrollida saab ikka kontrollida et isik ei oleks üle 19 aasta vana nagu Haigekassa koduleht nõuab jne.
Kas Euroopa ravikindlustuskaart on dokument mida võib suvaliselt tellida?
Miks ei ole turvaauku ära parandatud?
Kui ei oma tähtsust kes kelle kaardi endale tellib, miks ei ole seda avalikustatud Haigekassa kodulehel ja miks pean internetist isikukoodi otsima, võiks ju avalikult nime järgi tellida saada?

Sõrmuste isandad – kas ainult varjud minevikust

2007-02-03T03:51:00.000+02:00

Viikingite seas oli sõrmus võimas jõu, õnne ja kuulsuse sümbol. Auväärse kingituse ja vahetuskaubana oli sõrmus mõnikord ka kuninglik pärandiese, nagu näiteks rootsi Sviagriss. Põhjala müütide võlusõrmused olid saatuse ja oma kõige rõõmutumal kujul ka hukatuse sümbolid….
Maailma mütoloogia entsüklopeedia. Põhjamaade mütoloogia. Väega sõrmused. Arthur Cotterell ja Rachel Storm
Pilt on pärit igaaastastelt Käsmu viikingipäevadelt - http://www.kasmu.ee/?page=18

John Ronald Reuel Tolkien Sõrmuste vennaskonna lood – lihtne kääbik võitluses kogu maailma kurja vastu või Ursula K. Le Guini Meremaa võluri lood kõiki haaravas headuse võidukäigus kurjuse vastu. Need fantaasiamaailmad annavad silmad ette ka kõrgeltmakstud Ameerika filmitööstusele. Olen vahel mõelnud palju on meie nii tavalises abielu- või klassilõpusõrmuses vanade viikingite või Sõrmuste isandate sõrmuste väge.

Lugu sai alguse Ollest. Sattus ta võimaluse peale, kuidas X-tee kodanikuportaalist suvalise Eesti kodaniku Euroopa ravikindlustuskaardi saab koju tellida. Proovisin isegi. Eks näis, kas president Toomas Hendrik Ilvese Euroopa ravikindlustuskaart potsatab mu postkasti.

Mulle teeb selline arvutipoiste lubamatu apsakas nalja. Usun, et see parandatakse kiiresti ära. Nagu omaaegsetele viikingite sõrmustele, omistab praegune ühiskond üleloomulikku väge võrku pandud arvutitele.

Eks seda väge ongi. http://www.i-cams.org/ raport 2005 aasta aprillist, rahvusvaheline kampaania massilise järelvalve vastu, http://www.informationclearinghouse.info ja paljud sarnase temaatikaga lehtede tegijad kasutavad ise info vaba liikumise jõudu, samas seda maha tehes ja millekski halvaks tituleerides.

Eesti vandenõuteoreetikutel pole suurt miskit vastu panna http://tomp.wordpress.com,
http://www.hot.ee/nuhk/, Jaan Kaplinski artikkel Maalehe Suur vend Microsoft http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=52&old_art=3833&amp;amp;amp;old_num=
jms

Eesti Vabariigi Põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949

§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Isikuandmete Kaitse Seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748829

§4. Isikuandmed
(1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.
(2) Eraelulised isikuandmed on:
…
4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

Turvalise ühiskonna üks oluline osa on kodanike isiklike andmete salajasus. Aga kõigil asjadel on mitu tahku. Nii ka sellel. Iga ettevõtlusega kokku puutunud inimene teab kuidas korrastas Äriregistri infosüsteemide tekkimine https://ar.eer.ee/lihtparing.py ettevõtlusmaastikku. Oluline samm oli juba see, et ei saanud libafirmasid enam kasutada. Igaüks kontrollib internetist järgi, kas selline firma on olemas. Lisaks elektrooniline maksuamet ja krediidiinfosüsteemid ja hakkasidki asutused õigeaegselt arveid tasuma, riigile makse jne. Igal koostööpartneril ju kohe näha milline su ärikultuur on.

Eraisikute krediidiinfot saab vaadata https://www.krediidiinfo.ee/mhregister.php kui tead isikukoodi. http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx võid pikalt ja keeruliselt otsides leida kohtulahendite hulgast ka oma naabrimehe süüteod.

Aga isikutuvastamine ilma aegunud paberdokumentideta.

Minu arvates oleks vaja kõigile avalikku rahvastikuregistrit, kus oleks inimese pilt isikuandmed (elukoht jms ei pea ju avalik olema) koos paturegistri ja nn maksehäirete infoga.

Pass või juhiluba võib ju pealtnäha turvaline isikutuvastamise vahend olla aga ainult spetsialist teeb vahet kas su pilt on vahetamata. Mina tahaks küll minna panka, riigiasutusse ja asjaajamiseks lihtsalt öelda oma nime.

Palgates näiteks lapsehoidjat, remondimeest jne. Jätad võõra inimese koju. Või kui ettevõte palkab töötajat. Jätab oma vara võõra hoolde.

Selline avalikkus muudaks minu arvates meie ühiskonda turvalisemaks, inimesed hooliksid seadustest rohkem kuna seadusrikkumised on avalikud jne

Kas 21. sajandi infoühiskonnas peab meie ainuke vägi olema sõrmustes ja pappkaantega sinistes või nüüd uutes punastes kergesti lagunevates passides. Võiks olla nagu vanasti Inglismaal – kodumaal elades polnud sul mingit dokumenti vaja.

Keda huvitab, kuidas töötab arvuti

2007-01-14T19:20:00.000+02:00

Mäletan vast elu lõpuni oma keskkooli esimest matemaatikatundi. Oli õnn õppida Aleksander Levini käe all. Esimeses tunnis püüdis ta meile aimu anda matemaatika olemusest. Lahkas tehet 1+1=2. Miks just 2, miks mitte Buratino?

Sattusin KUKU klubis kokku ühe tuttava kunstnikuga. Arutasime arvutigraafika hetkeolukorda Eestis. Tema arvamus oli - noored kunstnikud unustavad ära kuldlõike. Klassikalised kompositsioonireeglid kehtivad lisaks paberile ja lõuendile ka arvutiekraanil.

Maailmas on inimesed nagu kaheks jagunenud - 21. sajandi nn arvutiinimesed ja inimesed 20. sajandist. Ühed on unustanud mineviku kogemused, teised ei oska enam oma oskusi kaasaegses maailmas rakendada. Kõige õnnelikumad vast need seal vahepeal, kel korralik teadmistepagas ning oskavad seda realiseerida kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades.

Praegu käib Eesti hariduses oluline asi - uute õppekavade koostamine. Palju räägitakse usundiõpetusest jms. Minu arvates peaks kool õpilasele andma pildi ka kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest praktilises elus. Olen kokku puutunud Kunstiinstituudi lõpetanud arvutigraafikutega, kel puuduvad algteadmised arvuti kasutamiseks. Autodisainer võiks ikka teada, et autol on rool ja rattad, inimesed peavad sisse istuma mahtuma. See kui laps õpib internetis surfama ja õpetajast paremini digifotokaga hakkama saab ei ole vabandus.

Kõik me mäletame kooliajast skeeme kuidas toimis sisepõlemismootor, tuumaelektrijaam jne. Palju on neid arvutikasutajaid, kes arvuti tööpõhimõtteid paari lausega seletada oskavad. Või digifotoka omi. Aga selleks, et kaasaegses elus toime tulla on vaja terviklikku maailmapilti mille üheks osaks 21. sajandi tehnoloogiad kindlasti on. Alternatiiviks on nn Microsofti suhtumine - kui miskit valesti teed pöördu administraatori poole.

Küsimus ju selles, kas meie lapsed on kaasaegses globaliseeruvas maailmas konkurentsivõimelised või mitte. Kas kool annab eluks vajaliku mõtlemisoskuse ja teadmistepagasi.

Minust matemaatikut ei saanud, arvutispetsialisti ja programmeerijat ka mitte. Aga oma õpetajatele olen elu lõpuni tänulik.

Rahvusraamatukogu digimaailm

2006-12-08T00:45:00.000+02:00

Kõrvalolev pilt fragment ammusest Mellini atlasest. Lähemalt võib lugeda http://www.lahemaa.org/index.php?page=67
19. sajandi alguse Eestimaal oli selline atlas revolutsiooniline. Kui meelde tuletada polnud ka nõukogude ajal korralikke kaarte. Praegu ei kujuta ilma kaartidetta elu ettegi.

Praegu on 21. sajand. Oli mul Lahemaa kodulehe tegemiseks huvi meie Tallinnas Tõnismäel asuvas Rahvusraamatukogus talletatud varade vastu. Eriti huvitas mind üks geograaf Granö artikkel kus esmamainiti Lahemaad kui looduslikult ühtset piirkonda. Samas lootsin saada ka mõned Lahemaa kujutused vanadelt kaartidelt. Viimati olin raamatukoguga kokku puutunud aastaid tagasi. Kobisin siis raamatukokku, statiiv ja fotokas kaasas. Tegin pildid ära ja tulin koju. Mõtlesin kirjutada-siunata raamatukogu. Õnneks vaatasin enne ka nende kodulehte. http://www.nlib.ee/717 on raamatukogu hinnakiri. Suht odavate hindadega saadetakse suvalisest asjast digikoopia sulle e-mailiga koju. Ongi 21. sajand.

Skype 3.0 beta

2006-11-23T05:18:00.000+02:00

Kunagi, kui veel noor olin omas üks mu sõber umbes sellist autot. Oli aastad 80 lõpust 90 algusest. Oli teine punast värvi. Käigud ei taht tal töötada. Mul autot polnud. Igavesti õnnelikud olime auto üle. Kõik Eesti kolkad said läbi sõidetud. Sellest vast viisteist aastat möödas. Nüüd ei oskaks sellise auto üle küll rõõmu tunda.

Praegu on aasta 2006 ja tuli välja Skype 3.0 beta. Tõmbasin ka endale uue Skype beta.
Tore. Paraku Skype disainerid vist ainukesed kes ilusast kujundusest ja kasutamismugavusest lugu peavad. Soovitan kõigile. Aga midagi jääb ikkagi hingele.

Mul üks sõber, kel silmanägemine vilets. Ei tööta arvuti ega pliiatsi ja paberiga. Tal peas sadu telefoninumbreid. Mina nii hea mäluga pole. Kui pidevalt töötad pead meeles pidama ehk kusagilt leidma sadu telefoni ja mobiilinumbreid, e-mailiaadresse, postiaadresse, viimasel ajal ka MSN-i ja Skype kontakte.

Osad sõbrad on, Skypes osad kasutavad ainult MSN-i, mailivahetust pean Microsoft Outlookiga, sealjuures need mailid mida mujalt arvutitest aegajalt kätte saada vaja saadan oma Google gmaili postkasti, sest teistes postkastides mahud pea olematud - igal pool on omad kontaktide lehed, lisaks veel mobiilis ja lauatelefonis omad, sest mobiil sünkroniseerib aint Outlookiga (minu oma ei tee sedagi) ja lauatelefon üldse mitte millegiga. Ja paljudel mu tuttavatel sama moodi.

Aga mina unistan. Miks ei võiks olla üks kommunikatsiooniprogramm - telefon, e-mail, saaks suhelda ka MSNi klientidaega, korralik kontaktide raamat, mina ei kasuta aga mõne jaoks kalender ka veel. Kõike seda saaks sünkroniseerida mobiiliga. Võiks olla ka WAP liides kui mobiili andmeside kehv nagu nii meie kui ka välismaa maapiirkondades tihti juhtub. E-mailindus võiks olla nagu gmailis palju mahtu ja seotud kirjad, samas nagu outlookis et tõmbad mitu erinevat mailikontot ühte kokku ja kui kontakti avad tuleb sulle tema ajalugu - kokkusaamised, telefonikõned - sünkroniseerimise korras ka mobiilikõned, saadud ja saadetud emailid jne.

Läpaka jaoks oleks kindlasti vaja ka offlines töötamise võimalust. Skype arvutis kontol olevate asjade oma arvutisse laadimise võimalust juhuks kui WIFI levialast välja liigun ning tahan kirjade kontaktide või muuga tööd teha. Näiteks viimase päeva materjal, viimase nädala või päris käsitsi valik. Siis veel puudu kõnede lindistamise võimalus.

Töötan vahest telefoniinterviuudega. Pärast vaja kirja panna. Rääkides lihtsam teha kui kirjutades. Võiks ju nii olla - kui lülitan sisse lindistuse siis teisel tuleb küsimus oled nõus, et teine rääkija kõnet lindistab. Pärast saaks kuulata või oma arvutisse salvestada. Kõik see võtab palju serveriruumi - gmailis ühel kontol 2,5 giga.

Samuti peaks olema selline internetipõhine kasutajaliides juhuks, kui satud arvutitaha kus pole seda programmi installitud.

Ja siis võiks olla mul mobiilne telefon - üks toru ilusa värvilise ekraaniga - juhul kui on mu läpakas või arvuti nt 300 m raadiuses saab sellest aru ja kasutab Skypi, tunneks ära WIFI ja oskaks sealt ka juhul kui arvutit pole Skypet kasutades helistada, kui ka WIFIt pole aga just minu tavatelefoni ots mingi pisikese lulkuga läheduses helistaks üle selle. Kui muud pole kasutaks mobiili. Eriti super oleks, kui ka mobiililevi poleks pakuks võimalust satika kaudu rääkida. Muidugi peaks mulle arvutisse helistaja, juhul kui metsas olen minu torusse jõudma. ja ma võiks jooksvalt näha mis maksab aga see pole oluline sest kommunikatsiooniprogramm võiks leida soodsaima tee, pakkuda soovitusi - lähim wifi leviala on seal ja seal. sealt soodsam helistada. Või ikka soovid üle mobiili.

Kas viieteist aasta pärast tekitab tänane Skype saavutus samasugust nostalgiat, kui täna Zaparoosetsi nägemine? Jääb vaid loota.