Elu võimalikkusest maal. Jõulud.

Maal juba lilled õitsevad - äkki on kevad käes.

Juba poolteist kuud elan maal. Võiks õelda, et endise Tallinnlase jaoks pea pommiaugus. Miskis kolhoosikeskuse laguneva korrusmaja korteris. Trepikojas on juhtmepuntrad ja seintes suured praod. Kahjuks pole selle pooleteise kuu jooksul rohkem kui kaks korda ületee kõrtsu satunud. Hinnad sel kallimad kui Tallinna kesklinnas. Bussiliiklust praktiliselt pole. Poodi on kilomeeter. Telefon on analoog. Mobiililevi lubab aint kuni 3 minutilisi kõnesid.

Tegelikult pole asi üldse nii hull. Internett koos digi tv ga on korralik. Nii et tööd saab teha.  Aeg ajalt käib külalisi ka. Elu Eestimaa maapiirkonnas on selle pooleteise kuu näitel täiesti talutav. Pole ummikuid ja aknast ei tule tossu tuppa. BBC uudised räägivad Venemaa ja Serbia gaasimonopolide leppest. ITAR - TASS kirjutab sama. Põhjust on rõõmustada soomlaste saavutuse üle - kirjutab ERR. Maailmauudistes vast silmatorkavamad järelehüüded Harold Pinterile.

Elu võimalikkusest maal rääkida on imelik. Kui pealkirja juurde tulla. Eriti jõulu ajal. Samuti võiks rääkida elu võimalikkusest Tallinna kesklinnas millest laulab HU? Hannaliisa Uusmaa laulus Depressiivsed Eesti väikelinnad. Võiks ju mõelda kultuurile - teater, kontserdid jms. Sõbrad vedasid mind kord Bob Dylani kontserdile. Tulin sealt poole pealt ära. Kultuurist rääkides soovitan lugeda The New York Timesi artiklit meie hulgast lahkunud Odetta Holmsist. Youtube sisaldab palju tema stiilinäiteid.

Nii et kurb aastalõpp. Aga elu on selline.

Äkki tuleb uus aasta lõbusam.

Kuidas ma Viru Folgi videosid netti panin

Otepää sepp Mart Salumaa Viru Folgil 2008 a. pannkooke küpsetamas. Bloggeri videotöötlus lükkas millegipärast wide formaadi 4:3 ümber. Ei leidnud kohta kust sättida. Filminud Kalev Lepik ja Arvo Vilo.

Kel enne lugemist Viru Folgi videogaleriid vaadata siis http://www.virufolk.ee/Est/videod.html

Juhtus nii, et juba neli päeva tegelen videode internetti riputamisega. Nimelt oli algmaterjal minu jaoks ühes segasemas vormis - DVD kujul. Olen end püüdnud sellest DVD majandusest võimalikult kaugele hoida. Hakkasin siis otsima kuidas oma väheste teadmistega seda 15 tunnist musta materjali internetti eksponeerida.

Esimene probleem oli kuidas teha DVD-st mõni inimsõbralik formaat nt AVI või MPEG. Katsetasin läbi umbes kümmekond erinevat programmi. Oma üllatuseks leidsin Quick Media Converteri (http://www.cocoonsoftware.com/ ) Cocoon Softwarelt. Väga mugav ja täiesti tasuta. Converdib enamvähem kõiki formaate milleks iganes. On algajale Easy mode ja ekspertidele oma. Lahendas ka pärast lõikamist flv-ks tegemise probleemi. Ja mis põhiline - convertimisel ei lähe video "ruuduliseks", ka minusugune algaja saab hea kvaliteedi. Tegin oma DVD-d AVI-deks. Cocooni kiituseks võib öelda et isegi nende kergelt vigaste DVD-de söömisega sai converter väga hästi hakkama. Kus Igasugu arvutis olevad ja ka füüsilised DVD mängijad kokku jooksid, sel jäi ainult AVIsse pildita koht.

Teine ülesanne oli video lõikamine ja lihtne monteerimine. On küll arvutis ostetud Pinnacle studio pluss 11 aga mõtlesin tasuta või Windowsiga kaasas oleva tarkvaraga läbi ajada. Avit sõi ilusti Windovs Movie Maker mis Vistaga kaasas. Lõikasin jupid valmis ja salvestasin suure resolutsiooniga WMV-ks. Oli tulemus kõige parem. Movie Maker FLV-d ei tee. WMV sai FLV-ks Quick Media Converteri abil.

Kolmas ülesanne oli kuidas videojupid netti saada. Võimalusi on palju. Oleneb mida saada tahad. Minu kontseptsiooniga sobis iga video jaoks eraldi aken kodulehel. Kunagi aastaid tagasi olin sõbra soovitusel paari video jaoks kasutanud JW Playerit (http://www.jeroenwijering.com/ ). Vaatasin - arendatakse siiani. Väga lihtne ja mugav kasutada. Ei hakanud isegi netist alternatiive otsima.

Tehnilise polega nagu ok. Nüüd raskemast poolest - sisust.

Minul oli suhteliselt lihtne. Musta materjali ei olnud väga palju. Umbes 15 tundi. Algatuseks vaatasin selle läbi. Kvaliteediga probleeme ei olnud - folgil filmisid professionaalid hea tehnikaga. Kuna mul puudusvad monteerimisoskused proovisin ainult lõikamisega hakkama saada. Enamus materiali oli kontserditest - siit loogika esitada lugude kaupa. Teise loogika leidsin töö käigus - materiali kajastada päeviku formaadis ajareana. Pikalt mõtlesin ka teha ka üksikud videod lingitavaks - jõudsin järeldusele, et mitte. Siis viidatakse lehe algusesse ja loo otsija saab ka nn muu mudru kauba peale. FLV juurde jäin puht proosalistel põhjustel. Katsetasin igasugu muid formaate, galeriisid, Youtubet jne. Ikka oli miskeid probleeme kuvamisega, kellegi arvutis ei mänginud jne.

Tulemus on siin, osad laulunimed veel lisamatta jne http://www.virufolk.ee/Est/videod.html

Office 2007 minevik või tänapäev

Minu jaoks minevik vast. Olen oma tegemistega netti kolinud. Ostsin veel talvel mitmekümne tuhande krooni eest arvuti, et Outlooki postkasti ringi ajada. Kevadel avastasin enda jaoks Google Appsi. Wordi ja Exelit kasutan haruarva vaid üksikute funktsioonide jaoks. Nt tegin Wordiga miskeid sildikesi jne. Vanematel inimestel on küll probleem et uut õppida raske. Office html on alla igasugust arvestust. Selline muda ajab kõik brauserid lolliks. Õnneks on selle vastu rohtu, ainult kõik asjad tuleb käsitsi üle küljendada. Vast see aeg hakkab ka läbi saama sest Dreamweaver CS3 juba sööb Wordi päris hästi.

Minu jaoks vajub Office ilusaks mälestuseks. Kunagi käis selles kogu töö. Võibolla kunagi kui Microsoft unustab brauserisõjad, muutub veebisõbralikuks oma softiga kolib office jälle mu töölauale. Seoses selle karbikampaaniaga lugesin Microsofti töötajate blogisid. Kummaline tunduvad muidu mõtlevate inimestena. Aga osaliselt nagu silmaklappidega. Üks müüt mida nad keerutavad on Google rahastamise küsimus. Natuke reklaamimaailma nuusutanuna jääb mulle küll ainult Google geniaalsusele õnne soovida. Bännerite aeg on läbi, Inglismaal ületas internetireklaami rahade maht just televisiooni, Eestis hakkab varsti ajakirjade reklaamimahtu ületama. Maailma suurimal reklaamimüüjal ei tohiks küll rahadega probleeme olla.

Mõtlen siin öös, mis tooks mu vana armastuse Office tagasi mu töölauale. Küsimus on ikka teiste keskkondadega ühildumises ja üle neti kasutamise võimalustes. Suurtele asutustele on mõeldud hirmkallid serverid, aga väikekasutajale kelle netimajandus piirdub virtuaalserveriga pole tänapäeval Microsoftil miskit pakkuda.selles osas tasuta tarkvaraga laiutab Google.

Esimene päev E-sigaretiga

Tänu ühe sõbra soovitusele otsustasin hankida omale E-sigareti. Esmaspäeval sain kätte. Tavalisele inimesele jäävad nikotiinisõltlase mured arusaamatuks. Mulle kui paadunud suitsetajale tundus asi proovimist väärt. Igasugu plaastrid ja muu seesugune on siiani mind külmaks jätnud, ju siis pole tahtejõudu.
Komlekt mis koosnes sigaretist endast, kahest akust, akulaadijast ja viiest vedela tubaka kapslist koos otsikuga oli ilusti karpi pakitud ja maksis umbes tuhat krooni. Paadunud suitsetajana, kelle tavaline taks kaks pakki punaseid sigarette päevas, ostsin juurde kaks viiest karpi lisatubakat sada krooni karp. Arvestasin et halvimal juhul peaks karbist piisama kaheks päevaks. sellisel juhul kulud samad, mis tavatubakat tõmmates.
Akud olid juba osaliselt laetud, nii et sai kohe asja juurde asuda. Iga suitsetaja teab mida tähendab päev ilma suitsuta. Minu esimene päev ilma pärissuitsuta mulle meeldis. Esimeseks lõunaks hakkasin lõhnu tundma, kõrvalnähud puudusid, ei kätevärinat ja muud sellist. Natuke meenutab e-sigareti tõmbamine piibu sikutamist. Kunagi proovisin ka piibule üle minna. Piibuga oli minul vähemalt alati tunne, et teeks ühe suitsu otsa. E-sigaretiga seda minul pole.
Keeruline on seletada mittesuitsetajatele asja positiivset poolt. Tavasigaretiga kaasnevatest hädadest - haisvad riided, pidev tunne et kus tohid tõmmata kus mitte, teadmine tõenäolisest kopsuvähist, jne jne.
Kindlasti pole see jutt mõeldud suitsetamise propagandana. Esmapilgul tundub mulle küll, et e-sigarett on esimene mulle ette juhtunud abivahend tahtejõuetutele paadunud nikotiinikutele, mis aitab nende haiglasliku sõltuvuse muuta ümbritsevatele inimestele talutavamaks ja sealjuures ei ruineeri paadunud suitsetajat ennast.
Kel sügavam huvi asja vastu toksigu googlesse e cigarette või electronic cigarette.

Listmessenger Pro 2.1

Listmessenger Pro 2.1 kasutajale äkki on abiks Toomas Raudami poolt tõlgitud kasutajaliides mille leiad siit. Kui miskeid küsimusi küsi julgesti tiit.lepik@loodusring.ee

Spämm - virtuaalsus versus reaalsus ehk spämmi kaitseks

Mahajäetud Hara sadam on tänapäeval kajakate ja turistide mängumaa ootamas killustikuks jahvatamist. Omal aja oli Nõukogude allveelaevade demagnetiseerimisega tegelev, oluline sõjaline objekt.



Juhtusin üle mitme aasta kuulama Tehnokrati saadet Kuku raadiost. (Soovitan kuulata http://podcast.kolhoos.ee/podcasthtml?podcast=tehnokratt 2008-06-14 saade.) Kuulan siin tasapisi seda tarka juttu uuesti ja seda imelikum asi tundub. Mis see e-mailispämm siis on - reklaam maili teel. Seal juures suhteliselt ökoloogiline reklaamikanal. Näiteks paberreklaami otsepostitusega ei võitle suurt keegi. Meie kortermajas sorteeritakse lihtsalt riiulisse hunnikusse ja visatakse prügikasti. See paberihunnik ei ole just väike.

Skeem on võetud Stuart Brauni artiklist Viagra müügi kohta.

Reklaam maili teel ei ole nii ühiselt paha ju. Isegi äärmuslik Viagra müük leiab mõned ostjad ja huvilised. Kunagi tegi miski virtuaalülikool kampaaniat, kus müüs tavalist diplomit, doktorikraadi ja akadeemiku staatust. Viimane maksis 25$. Mõtlesin korduvalt nalja pärast omale akadeemiku kraad osta.

Tarbimisühiskond sajab sisse igast uksest ja aknast. Mina küll aru ei saa miks just selle ühe pisikese kanali ümber selline triangel käib. Näiteks minu eraelu küll miskid tühised mailikesed ei häiri.

Anto Raukas "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi"

Allikas www.instablogsimages.com

Täna, teisipävael, 18. märtsil kell 18.00 toimub Tartus Biomeedikumi ruumis 1006 akadeemik Anto Raukase loeng "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi".

Praktiliselt iga tuumafüüsikaga tegeleva ülikooli materjalides sorades võib leida nii poolt kui vastu argumente kaasaegsete tumajaamade ehitamisele. Oma füüsika eriklassi teadmisi meelde tuletades ei saavuta ma muud, kui ainult kõhkluse lugupeetud akadeemiku optimismi osas. Vaadates maailma teaduse ajaloole, kus igas vallas leidub kardinaalseid pöördeid, varasemate teadmiste puudulikuks tunnistamisi jms tundub mulle küll kohatu optimismina nii segast ja ainult mõnisada aastat uuritud asja oma koduõue lubada.

Uraani avastas teaduse jaoks Martin Heinrich Klaproth vist kusagil 1789. aasta paiku. Umbes saja aasta pärast leidis Henri Becquerel, et uraan miskit kiirgab. Veel viiskümmend aastat ja Jaapanisse visati esimene tuumapomm. Nüüd on veel pool sajandit ja mõned aastad peale sellest möödas ning plahvatuse tegelikud tagajärjed tekitavad teadlastes alles üllatusi.

Kuigi teadus on kiiresti arenenud, võib ju veel üllatusi tulla. Kui näiteks kümne aasta pärast avastatakse, et need naeratavad reaktorid ikka miskit jama välja kiirgavad, pole midagi peale hakata. Äkki katsuks ikka miskeid alternatiive leida.

Kel huvi, üks väikene kokkuvõte möödunud tuumaaastast Amory B. Lovinsilt. Üks esimesi kohti, kus tuumapomm plahvatas oli Hiroshima Jaapanis, sellest pole veel möödas sadat aastatki, aga etteaimamatud tagajärjed kummitavad siiani nagu võib lugeda Wikipediast. Ka Greenpeace kuulutab oma artiklis tuumaajastu lõppu. Soovitan lugeda ka physicswordi selleteemalisi artikleid. Rahvusvaheline Aatomi Energia Agentuur pakub huvitavat materjali lugemiseks.

http://www.facts-on-nuclear-energy.info/index2.php?size=b&l=en on põnev plakativõistlus aatomienergia kriitlistel teemadel, kus ka eestikeelsed plakatid. Eesti keeles on veel ka huvitav üldse energiast rääkiv Rootsi Energia Agentuuri noortele mõeldud dokument Energia - Läänemere ümbruses

Hakid

Hakipaar 14. märtsil Tallinnas Kunderi tänavas.

Täna oli võimalus jälgida 4. korrusel köögi aknast paar tundi väikest seltskonda hakke (Corvus monedula) puu otsas tegutsemas.

Paar linki hakkide kohta:
http://www.birdguides.com/html/vidlib/species/Corvus_monedula.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Jackdaw

1984. aastal ilmus Konrad Lorenzi raamat "Kuningas Saalomoni sõrmus" (Raamatukoi raamatupoes, äkki vanaraamatute poodides veel saadaval), mis käsitles väga põnevalt hakikoloonia elu-olu.

Asus Eee kodustamise lugu

Üks tuttav tahtis teda osta väikese kaalu pärast. Oli kuskilt lugenud. Uurisin siit ja sealt. Korra poes riiulil vaatasin. Müüja laitis, et mustvalge ekraaniga. Ei tea miks valetas. Lugesin igasugu arvustusi. On revolutsioon arvutihindades ja ei ole ka. Alul lubati ju 100 $ maksvat arvutit, välja kukkus pea 500$ maksev vidin. Olin siin juba ammu pensionärist emale mõelnud arvutit kinkida. Küll oli rahast kahju, uut ei raatsinud osta, vanaga jälle ei saa vaninime hakkama. Ühendasin kaks asja ja nii tekkiski lauale Asus Eee. Maksis teine 4990 eesti krooni, juurde ostsin 270 kroonised kõlarid ja 590 kroonise 4 gigase mälupulga, mälukaardi ees eeliseks odavus. USB pessa käiv hiir oli enne olemas. Ihnsusest ja ka laiskusest - neljas poes lihtsalt polnud, jätsin välise CD ja DVD seadme ostmise hiljemaks. Träna koos võis kodustamisega alustada.


Eee kodustamine


Mu tavapärase veits laokil töökoha koluga võrreldes oli Eee selline mänguasi, et alguses tekitas tõsist skepsist. Samuti Linux, millega mul eelnevalt ainult episoodiline kokkupuude olnud siis, kui seda sai Käsmu Meremuuseumi avalikku internetipunkti installitud.

Kui Eee laual lahti oli ja aku külge lükatud ning esimesest nupulevajutusest arvuti käima läks kusagil 15 sekundiga, siis skepsis kadus. Väike ekraan oli selge, klaver täiesti töökõlbulik, hiir hakkas kohe tööle jne. Mis põhiline - ta nägi hurmavalt ilus välja. Kõik oleks tore aga paraku ei ela me ei USA-s, Inglismaal ega Austraalias. Eestit asukohamaaks ette tulev wisard ei paku, Eesti klaverit ka mitte.


Probleemid WiFi-ga

Esimese asjana võtsin ette interneti. Nigu kaabli taha pistsin oli vähemalt minu ruuteriga koostöös toimiv internet täiesti olemas. Siis võtsin ette WiFi. On ju mugavale kaasaskandmisele orienteeritud arvuti puhul see üks olulisemaid asju. Kaarti sisse välja lülitada oli lihtne. Kohe esilehel ka suur ikoon WiFiga ühendamiseks. Algul jooksis iga kord kui salasõna olin sisestanud Eee lihtsalt tuimalt kokku. Proovisin kõrvalt oma Delli läpakaga, kus Vista peal, ei mingit probleemi. Mässasin tund aega enne kui tabasin ära - Eee tahab, et salasõna juures oleks süsteem õieti valitud. Kui lülitasin WEP-i pealt ümber WPA peale jäi tööle nii arvuti kui hakkas tööle WiFi. Hiljem proovisin KUMU kohvikus internetti minna - kõik toimis sealgi ilusti. Väike aga Windowsi kasutajale arusaamatu nüanss. Mul käis juba selle tunni jooksul läbi pea mõte, et olen praak arvuti saanud. Helistasin isegi maaletoojale aga seal olid juba kõik peale sekretäri koju läinud ning tema ei teadnud Eee-st midagi.


Eesti klaver - kas ületamatu probleem

Internet sees hakkasin täpitähti taga igatsema. Alustasin setingutest nagu tublile windowsi kasutajale kohane. Seal pakub ainult inglise klavereid. Helistasin siis Skybiga (muideks isegi weebikaamera töötas päris ilusti) sõbrale, kes Linuxiga kokku puutunud. Jäi temagi vastuse võlgu. Aitas nagu alati - internet. Leidsin lehekülje http://eeekasutaja.makeforum.org/, kus oli väga selged juhised Eesti klaveri seadistamiseks, lisaks veel palju muud huvitavat Eee eestindamise kohta. Paraku jäigi kasutajaliides jonnakalt näitama, et tal inglise klaver, kuigi trükkis ilusti täpitähti. Nüüd olin järgmise probleemi ees - kuidas klaverile saada õiged märgid. Peale poodide kammimist, kust otsisin valgeid kleepse - kuskil polnud, kirjutasin vildikaga märgid peale.

Kokkuvõtteks

Eee kolm e-d peaks tähendama lihtsust. Mul veel tegemata programmide eestindamine, välise monitori settinguid ei saanud salvestada, üksikud aknad jäävad osaliselt ääre taha. Vigu on palju. Eestindamise võiks ära teha maaletooja. Näiteks eestikeelse manuaali - pigem lihtsa kasutusjuhendi leidsin mitte karbist, vaid internetist K-Arvutisalongi kodulehelt http://www.k-arvutisalong.ee/index.php?linker=true&id=13&lang=est, jne jne

Aga üldmulje on vägagi positiivne vaatamatta virisemisele. Enamus asju töötavad, selle paari nädalaga mis ema sünnipäevani on jäänud jõuab vast vähe blondiini meenutava arvuti lõplikult ära kodustada.