03 veebruar 2007

Sõrmuste isandad – kas ainult varjud minevikust


Viikingite seas oli sõrmus võimas jõu, õnne ja kuulsuse sümbol. Auväärse kingituse ja vahetuskaubana oli sõrmus mõnikord ka kuninglik pärandiese, nagu näiteks rootsi Sviagriss. Põhjala müütide võlusõrmused olid saatuse ja oma kõige rõõmutumal kujul ka hukatuse sümbolid….
Maailma mütoloogia entsüklopeedia. Põhjamaade mütoloogia. Väega sõrmused. Arthur Cotterell ja Rachel Storm
Pilt on pärit igaaastastelt Käsmu viikingipäevadelt - http://www.kasmu.ee/?page=18

John Ronald Reuel Tolkien Sõrmuste vennaskonna lood – lihtne kääbik võitluses kogu maailma kurja vastu või Ursula K. Le Guini Meremaa võluri lood kõiki haaravas headuse võidukäigus kurjuse vastu. Need fantaasiamaailmad annavad silmad ette ka kõrgeltmakstud Ameerika filmitööstusele. Olen vahel mõelnud palju on meie nii tavalises abielu- või klassilõpusõrmuses vanade viikingite või Sõrmuste isandate sõrmuste väge.

Lugu sai alguse Ollest. Sattus ta võimaluse peale, kuidas X-tee kodanikuportaalist suvalise Eesti kodaniku Euroopa ravikindlustuskaardi saab koju tellida. Proovisin isegi. Eks näis, kas president Toomas Hendrik Ilvese Euroopa ravikindlustuskaart potsatab mu postkasti.

Mulle teeb selline arvutipoiste lubamatu apsakas nalja. Usun, et see parandatakse kiiresti ära. Nagu omaaegsetele viikingite sõrmustele, omistab praegune ühiskond üleloomulikku väge võrku pandud arvutitele.

Eks seda väge ongi. http://www.i-cams.org/ raport 2005 aasta aprillist, rahvusvaheline kampaania massilise järelvalve vastu, http://www.informationclearinghouse.info ja paljud sarnase temaatikaga lehtede tegijad kasutavad ise info vaba liikumise jõudu, samas seda maha tehes ja millekski halvaks tituleerides.

Eesti vandenõuteoreetikutel pole suurt miskit vastu panna http://tomp.wordpress.com,
http://www.hot.ee/nuhk/, Jaan Kaplinski artikkel Maalehe Suur vend Microsoft http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=52&old_art=3833&old_num=
jms


Eesti Vabariigi Põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949

§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Isikuandmete Kaitse Seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748829

§4. Isikuandmed
(1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.
(2) Eraelulised isikuandmed on:
…
4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

Turvalise ühiskonna üks oluline osa on kodanike isiklike andmete salajasus. Aga kõigil asjadel on mitu tahku. Nii ka sellel. Iga ettevõtlusega kokku puutunud inimene teab kuidas korrastas Äriregistri infosüsteemide tekkimine https://ar.eer.ee/lihtparing.py ettevõtlusmaastikku. Oluline samm oli juba see, et ei saanud libafirmasid enam kasutada. Igaüks kontrollib internetist järgi, kas selline firma on olemas. Lisaks elektrooniline maksuamet ja krediidiinfosüsteemid ja hakkasidki asutused õigeaegselt arveid tasuma, riigile makse jne. Igal koostööpartneril ju kohe näha milline su ärikultuur on.

Eraisikute krediidiinfot saab vaadata https://www.krediidiinfo.ee/mhregister.php kui tead isikukoodi. http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx võid pikalt ja keeruliselt otsides leida kohtulahendite hulgast ka oma naabrimehe süüteod.

Aga isikutuvastamine ilma aegunud paberdokumentideta.

Minu arvates oleks vaja kõigile avalikku rahvastikuregistrit, kus oleks inimese pilt isikuandmed (elukoht jms ei pea ju avalik olema) koos paturegistri ja nn maksehäirete infoga.

Pass või juhiluba võib ju pealtnäha turvaline isikutuvastamise vahend olla aga ainult spetsialist teeb vahet kas su pilt on vahetamata. Mina tahaks küll minna panka, riigiasutusse ja asjaajamiseks lihtsalt öelda oma nime.

Palgates näiteks lapsehoidjat, remondimeest jne. Jätad võõra inimese koju. Või kui ettevõte palkab töötajat. Jätab oma vara võõra hoolde.

Selline avalikkus muudaks minu arvates meie ühiskonda turvalisemaks, inimesed hooliksid seadustest rohkem kuna seadusrikkumised on avalikud jne

Kas 21. sajandi infoühiskonnas peab meie ainuke vägi olema sõrmustes ja pappkaantega sinistes või nüüd uutes punastes kergesti lagunevates passides. Võiks olla nagu vanasti Inglismaal – kodumaal elades polnud sul mingit dokumenti vaja.

14 jaanuar 2007

Keda huvitab, kuidas töötab arvuti


Mäletan vast elu lõpuni oma keskkooli esimest matemaatikatundi. Oli õnn õppida Aleksander Levini käe all. Esimeses tunnis püüdis ta meile aimu anda matemaatika olemusest. Lahkas tehet 1+1=2. Miks just 2, miks mitte Buratino?

Sattusin KUKU klubis kokku ühe tuttava kunstnikuga. Arutasime arvutigraafika hetkeolukorda Eestis. Tema arvamus oli - noored kunstnikud unustavad ära kuldlõike. Klassikalised kompositsioonireeglid kehtivad lisaks paberile ja lõuendile ka arvutiekraanil.

Maailmas on inimesed nagu kaheks jagunenud - 21. sajandi nn arvutiinimesed ja inimesed 20. sajandist. Ühed on unustanud mineviku kogemused, teised ei oska enam oma oskusi kaasaegses maailmas rakendada. Kõige õnnelikumad vast need seal vahepeal, kel korralik teadmistepagas ning oskavad seda realiseerida kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades.

Praegu käib Eesti hariduses oluline asi - uute õppekavade koostamine. Palju räägitakse usundiõpetusest jms. Minu arvates peaks kool õpilasele andma pildi ka kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest praktilises elus. Olen kokku puutunud Kunstiinstituudi lõpetanud arvutigraafikutega, kel puuduvad algteadmised arvuti kasutamiseks. Autodisainer võiks ikka teada, et autol on rool ja rattad, inimesed peavad sisse istuma mahtuma. See kui laps õpib internetis surfama ja õpetajast paremini digifotokaga hakkama saab ei ole vabandus.

Kõik me mäletame kooliajast skeeme kuidas toimis sisepõlemismootor, tuumaelektrijaam jne. Palju on neid arvutikasutajaid, kes arvuti tööpõhimõtteid paari lausega seletada oskavad. Või digifotoka omi. Aga selleks, et kaasaegses elus toime tulla on vaja terviklikku maailmapilti mille üheks osaks 21. sajandi tehnoloogiad kindlasti on. Alternatiiviks on nn Microsofti suhtumine - kui miskit valesti teed pöördu administraatori poole.

Küsimus ju selles, kas meie lapsed on kaasaegses globaliseeruvas maailmas konkurentsivõimelised või mitte. Kas kool annab eluks vajaliku mõtlemisoskuse ja teadmistepagasi.

Minust matemaatikut ei saanud, arvutispetsialisti ja programmeerijat ka mitte. Aga oma õpetajatele olen elu lõpuni tänulik.

08 detsember 2006

Rahvusraamatukogu digimaailm



Kõrvalolev pilt fragment ammusest Mellini atlasest. Lähemalt võib lugeda http://www.lahemaa.org/index.php?page=67
19. sajandi alguse Eestimaal oli selline atlas revolutsiooniline. Kui meelde tuletada polnud ka nõukogude ajal korralikke kaarte. Praegu ei kujuta ilma kaartidetta elu ettegi.

Praegu on 21. sajand. Oli mul Lahemaa kodulehe tegemiseks huvi meie Tallinnas Tõnismäel asuvas Rahvusraamatukogus talletatud varade vastu. Eriti huvitas mind üks geograaf Granö artikkel kus esmamainiti Lahemaad kui looduslikult ühtset piirkonda. Samas lootsin saada ka mõned Lahemaa kujutused vanadelt kaartidelt. Viimati olin raamatukoguga kokku puutunud aastaid tagasi. Kobisin siis raamatukokku, statiiv ja fotokas kaasas. Tegin pildid ära ja tulin koju. Mõtlesin kirjutada-siunata raamatukogu. Õnneks vaatasin enne ka nende kodulehte. http://www.nlib.ee/717 on raamatukogu hinnakiri. Suht odavate hindadega saadetakse suvalisest asjast digikoopia sulle e-mailiga koju. Ongi 21. sajand.