Anto Raukas "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi"

Allikas www.instablogsimages.com

Täna, teisipävael, 18. märtsil kell 18.00 toimub Tartus Biomeedikumi ruumis 1006 akadeemik Anto Raukase loeng "Tuumaenergeetikale pole Eestis alternatiivi".

Praktiliselt iga tuumafüüsikaga tegeleva ülikooli materjalides sorades võib leida nii poolt kui vastu argumente kaasaegsete tumajaamade ehitamisele. Oma füüsika eriklassi teadmisi meelde tuletades ei saavuta ma muud, kui ainult kõhkluse lugupeetud akadeemiku optimismi osas. Vaadates maailma teaduse ajaloole, kus igas vallas leidub kardinaalseid pöördeid, varasemate teadmiste puudulikuks tunnistamisi jms tundub mulle küll kohatu optimismina nii segast ja ainult mõnisada aastat uuritud asja oma koduõue lubada.

Uraani avastas teaduse jaoks Martin Heinrich Klaproth vist kusagil 1789. aasta paiku. Umbes saja aasta pärast leidis Henri Becquerel, et uraan miskit kiirgab. Veel viiskümmend aastat ja Jaapanisse visati esimene tuumapomm. Nüüd on veel pool sajandit ja mõned aastad peale sellest möödas ning plahvatuse tegelikud tagajärjed tekitavad teadlastes alles üllatusi.

Kuigi teadus on kiiresti arenenud, võib ju veel üllatusi tulla. Kui näiteks kümne aasta pärast avastatakse, et need naeratavad reaktorid ikka miskit jama välja kiirgavad, pole midagi peale hakata. Äkki katsuks ikka miskeid alternatiive leida.

Kel huvi, üks väikene kokkuvõte möödunud tuumaaastast Amory B. Lovinsilt. Üks esimesi kohti, kus tuumapomm plahvatas oli Hiroshima Jaapanis, sellest pole veel möödas sadat aastatki, aga etteaimamatud tagajärjed kummitavad siiani nagu võib lugeda Wikipediast. Ka Greenpeace kuulutab oma artiklis tuumaajastu lõppu. Soovitan lugeda ka physicswordi selleteemalisi artikleid. Rahvusvaheline Aatomi Energia Agentuur pakub huvitavat materjali lugemiseks.

http://www.facts-on-nuclear-energy.info/index2.php?size=b&l=en on põnev plakativõistlus aatomienergia kriitlistel teemadel, kus ka eestikeelsed plakatid. Eesti keeles on veel ka huvitav üldse energiast rääkiv Rootsi Energia Agentuuri noortele mõeldud dokument Energia - Läänemere ümbruses

Hakid

Hakipaar 14. märtsil Tallinnas Kunderi tänavas.

Täna oli võimalus jälgida 4. korrusel köögi aknast paar tundi väikest seltskonda hakke (Corvus monedula) puu otsas tegutsemas.

Paar linki hakkide kohta:
http://www.birdguides.com/html/vidlib/species/Corvus_monedula.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Jackdaw

1984. aastal ilmus Konrad Lorenzi raamat "Kuningas Saalomoni sõrmus" (Raamatukoi raamatupoes, äkki vanaraamatute poodides veel saadaval), mis käsitles väga põnevalt hakikoloonia elu-olu.

Asus Eee kodustamise lugu

Üks tuttav tahtis teda osta väikese kaalu pärast. Oli kuskilt lugenud. Uurisin siit ja sealt. Korra poes riiulil vaatasin. Müüja laitis, et mustvalge ekraaniga. Ei tea miks valetas. Lugesin igasugu arvustusi. On revolutsioon arvutihindades ja ei ole ka. Alul lubati ju 100 $ maksvat arvutit, välja kukkus pea 500$ maksev vidin. Olin siin juba ammu pensionärist emale mõelnud arvutit kinkida. Küll oli rahast kahju, uut ei raatsinud osta, vanaga jälle ei saa vaninime hakkama. Ühendasin kaks asja ja nii tekkiski lauale Asus Eee. Maksis teine 4990 eesti krooni, juurde ostsin 270 kroonised kõlarid ja 590 kroonise 4 gigase mälupulga, mälukaardi ees eeliseks odavus. USB pessa käiv hiir oli enne olemas. Ihnsusest ja ka laiskusest - neljas poes lihtsalt polnud, jätsin välise CD ja DVD seadme ostmise hiljemaks. Träna koos võis kodustamisega alustada.


Eee kodustamine


Mu tavapärase veits laokil töökoha koluga võrreldes oli Eee selline mänguasi, et alguses tekitas tõsist skepsist. Samuti Linux, millega mul eelnevalt ainult episoodiline kokkupuude olnud siis, kui seda sai Käsmu Meremuuseumi avalikku internetipunkti installitud.

Kui Eee laual lahti oli ja aku külge lükatud ning esimesest nupulevajutusest arvuti käima läks kusagil 15 sekundiga, siis skepsis kadus. Väike ekraan oli selge, klaver täiesti töökõlbulik, hiir hakkas kohe tööle jne. Mis põhiline - ta nägi hurmavalt ilus välja. Kõik oleks tore aga paraku ei ela me ei USA-s, Inglismaal ega Austraalias. Eestit asukohamaaks ette tulev wisard ei paku, Eesti klaverit ka mitte.


Probleemid WiFi-ga

Esimese asjana võtsin ette interneti. Nigu kaabli taha pistsin oli vähemalt minu ruuteriga koostöös toimiv internet täiesti olemas. Siis võtsin ette WiFi. On ju mugavale kaasaskandmisele orienteeritud arvuti puhul see üks olulisemaid asju. Kaarti sisse välja lülitada oli lihtne. Kohe esilehel ka suur ikoon WiFiga ühendamiseks. Algul jooksis iga kord kui salasõna olin sisestanud Eee lihtsalt tuimalt kokku. Proovisin kõrvalt oma Delli läpakaga, kus Vista peal, ei mingit probleemi. Mässasin tund aega enne kui tabasin ära - Eee tahab, et salasõna juures oleks süsteem õieti valitud. Kui lülitasin WEP-i pealt ümber WPA peale jäi tööle nii arvuti kui hakkas tööle WiFi. Hiljem proovisin KUMU kohvikus internetti minna - kõik toimis sealgi ilusti. Väike aga Windowsi kasutajale arusaamatu nüanss. Mul käis juba selle tunni jooksul läbi pea mõte, et olen praak arvuti saanud. Helistasin isegi maaletoojale aga seal olid juba kõik peale sekretäri koju läinud ning tema ei teadnud Eee-st midagi.


Eesti klaver - kas ületamatu probleem

Internet sees hakkasin täpitähti taga igatsema. Alustasin setingutest nagu tublile windowsi kasutajale kohane. Seal pakub ainult inglise klavereid. Helistasin siis Skybiga (muideks isegi weebikaamera töötas päris ilusti) sõbrale, kes Linuxiga kokku puutunud. Jäi temagi vastuse võlgu. Aitas nagu alati - internet. Leidsin lehekülje http://eeekasutaja.makeforum.org/, kus oli väga selged juhised Eesti klaveri seadistamiseks, lisaks veel palju muud huvitavat Eee eestindamise kohta. Paraku jäigi kasutajaliides jonnakalt näitama, et tal inglise klaver, kuigi trükkis ilusti täpitähti. Nüüd olin järgmise probleemi ees - kuidas klaverile saada õiged märgid. Peale poodide kammimist, kust otsisin valgeid kleepse - kuskil polnud, kirjutasin vildikaga märgid peale.

Kokkuvõtteks

Eee kolm e-d peaks tähendama lihtsust. Mul veel tegemata programmide eestindamine, välise monitori settinguid ei saanud salvestada, üksikud aknad jäävad osaliselt ääre taha. Vigu on palju. Eestindamise võiks ära teha maaletooja. Näiteks eestikeelse manuaali - pigem lihtsa kasutusjuhendi leidsin mitte karbist, vaid internetist K-Arvutisalongi kodulehelt http://www.k-arvutisalong.ee/index.php?linker=true&id=13&lang=est, jne jne

Aga üldmulje on vägagi positiivne vaatamatta virisemisele. Enamus asju töötavad, selle paari nädalaga mis ema sünnipäevani on jäänud jõuab vast vähe blondiini meenutava arvuti lõplikult ära kodustada.