Tänu ühe sõbra soovitusele otsustasin hankida omale E-sigareti. Esmaspäeval sain kätte. Tavalisele inimesele jäävad nikotiinisõltlase mured arusaamatuks. Mulle kui paadunud suitsetajale tundus asi proovimist väärt. Igasugu plaastrid ja muu seesugune on siiani mind külmaks jätnud, ju siis pole tahtejõudu.Komlekt mis koosnes sigaretist endast, kahest akust, akulaadijast ja viiest vedela tubaka kapslist koos otsikuga oli ilusti karpi pakitud ja maksis umbes tuhat krooni. Paadunud suitsetajana, kelle tavaline taks kaks pakki punaseid sigarette päevas, ostsin juurde kaks viiest karpi lisatubakat sada krooni karp. Arvestasin et halvimal juhul peaks karbist piisama kaheks päevaks. sellisel juhul kulud samad, mis tavatubakat tõmmates.
Akud olid juba osaliselt laetud, nii et sai kohe asja juurde asuda. Iga suitsetaja teab mida tähendab päev ilma suitsuta. Minu esimene päev ilma pärissuitsuta mulle meeldis. Esimeseks lõunaks hakkasin lõhnu tundma, kõrvalnähud puudusid, ei kätevärinat ja muud sellist. Natuke meenutab e-sigareti tõmbamine piibu sikutamist. Kunagi proovisin ka piibule üle minna. Piibuga oli minul vähemalt alati tunne, et teeks ühe suitsu otsa. E-sigaretiga seda minul pole.
Keeruline on seletada mittesuitsetajatele asja positiivset poolt. Tavasigaretiga kaasnevatest hädadest - haisvad riided, pidev tunne et kus tohid tõmmata kus mitte, teadmine tõenäolisest kopsuvähist, jne jne.
Kindlasti pole see jutt mõeldud suitsetamise propagandana. Esmapilgul tundub mulle küll, et e-sigarett on esimene mulle ette juhtunud abivahend tahtejõuetutele paadunud nikotiinikutele, mis aitab nende haiglasliku sõltuvuse muuta ümbritsevatele inimestele talutavamaks ja sealjuures ei ruineeri paadunud suitsetajat ennast.
Kel sügavam huvi asja vastu toksigu googlesse e cigarette või electronic cigarette.
