Asus Eee kodustamise lugu

Üks tuttav tahtis teda osta väikese kaalu pärast. Oli kuskilt lugenud. Uurisin siit ja sealt. Korra poes riiulil vaatasin. Müüja laitis, et mustvalge ekraaniga. Ei tea miks valetas. Lugesin igasugu arvustusi. On revolutsioon arvutihindades ja ei ole ka. Alul lubati ju 100 $ maksvat arvutit, välja kukkus pea 500$ maksev vidin. Olin siin juba ammu pensionärist emale mõelnud arvutit kinkida. Küll oli rahast kahju, uut ei raatsinud osta, vanaga jälle ei saa vaninime hakkama. Ühendasin kaks asja ja nii tekkiski lauale Asus Eee. Maksis teine 4990 eesti krooni, juurde ostsin 270 kroonised kõlarid ja 590 kroonise 4 gigase mälupulga, mälukaardi ees eeliseks odavus. USB pessa käiv hiir oli enne olemas. Ihnsusest ja ka laiskusest - neljas poes lihtsalt polnud, jätsin välise CD ja DVD seadme ostmise hiljemaks. Träna koos võis kodustamisega alustada.


Eee kodustamine


Mu tavapärase veits laokil töökoha koluga võrreldes oli Eee selline mänguasi, et alguses tekitas tõsist skepsist. Samuti Linux, millega mul eelnevalt ainult episoodiline kokkupuude olnud siis, kui seda sai Käsmu Meremuuseumi avalikku internetipunkti installitud.

Kui Eee laual lahti oli ja aku külge lükatud ning esimesest nupulevajutusest arvuti käima läks kusagil 15 sekundiga, siis skepsis kadus. Väike ekraan oli selge, klaver täiesti töökõlbulik, hiir hakkas kohe tööle jne. Mis põhiline - ta nägi hurmavalt ilus välja. Kõik oleks tore aga paraku ei ela me ei USA-s, Inglismaal ega Austraalias. Eestit asukohamaaks ette tulev wisard ei paku, Eesti klaverit ka mitte.


Probleemid WiFi-ga

Esimese asjana võtsin ette interneti. Nigu kaabli taha pistsin oli vähemalt minu ruuteriga koostöös toimiv internet täiesti olemas. Siis võtsin ette WiFi. On ju mugavale kaasaskandmisele orienteeritud arvuti puhul see üks olulisemaid asju. Kaarti sisse välja lülitada oli lihtne. Kohe esilehel ka suur ikoon WiFiga ühendamiseks. Algul jooksis iga kord kui salasõna olin sisestanud Eee lihtsalt tuimalt kokku. Proovisin kõrvalt oma Delli läpakaga, kus Vista peal, ei mingit probleemi. Mässasin tund aega enne kui tabasin ära - Eee tahab, et salasõna juures oleks süsteem õieti valitud. Kui lülitasin WEP-i pealt ümber WPA peale jäi tööle nii arvuti kui hakkas tööle WiFi. Hiljem proovisin KUMU kohvikus internetti minna - kõik toimis sealgi ilusti. Väike aga Windowsi kasutajale arusaamatu nüanss. Mul käis juba selle tunni jooksul läbi pea mõte, et olen praak arvuti saanud. Helistasin isegi maaletoojale aga seal olid juba kõik peale sekretäri koju läinud ning tema ei teadnud Eee-st midagi.


Eesti klaver - kas ületamatu probleem

Internet sees hakkasin täpitähti taga igatsema. Alustasin setingutest nagu tublile windowsi kasutajale kohane. Seal pakub ainult inglise klavereid. Helistasin siis Skybiga (muideks isegi weebikaamera töötas päris ilusti) sõbrale, kes Linuxiga kokku puutunud. Jäi temagi vastuse võlgu. Aitas nagu alati - internet. Leidsin lehekülje http://eeekasutaja.makeforum.org/, kus oli väga selged juhised Eesti klaveri seadistamiseks, lisaks veel palju muud huvitavat Eee eestindamise kohta. Paraku jäigi kasutajaliides jonnakalt näitama, et tal inglise klaver, kuigi trükkis ilusti täpitähti. Nüüd olin järgmise probleemi ees - kuidas klaverile saada õiged märgid. Peale poodide kammimist, kust otsisin valgeid kleepse - kuskil polnud, kirjutasin vildikaga märgid peale.

Kokkuvõtteks

Eee kolm e-d peaks tähendama lihtsust. Mul veel tegemata programmide eestindamine, välise monitori settinguid ei saanud salvestada, üksikud aknad jäävad osaliselt ääre taha. Vigu on palju. Eestindamise võiks ära teha maaletooja. Näiteks eestikeelse manuaali - pigem lihtsa kasutusjuhendi leidsin mitte karbist, vaid internetist K-Arvutisalongi kodulehelt http://www.k-arvutisalong.ee/index.php?linker=true&id=13&lang=est, jne jne

Aga üldmulje on vägagi positiivne vaatamatta virisemisele. Enamus asju töötavad, selle paari nädalaga mis ema sünnipäevani on jäänud jõuab vast vähe blondiini meenutava arvuti lõplikult ära kodustada.

Üks vana lugu loodusharidusest ja internetist

On esimese mai õhtu 2007 aastal Tallinnas. Kuulan Robert Johnsoni plaati. Teen oma uude blogisse esimest sissekannet. Tahes tahtmatult mõtlen siinsetele sündmustele. Erinevalt Eestist leiab Põhja-Korea ametlikult uudistesaidilt http://www.kcna.co.jp/index-e.htm ainult positiivseid sõnumeid. Muideks Robert Johnsoni aegses Ameerikas oli integratsiooniga kõik korras. Mister Colt oli probleemid üheseltmõistetavaks teinud. Eks näis kas meil aastakümnete jooksul ka asi laheneb. Niipalju päevapoliitikast.

Eestis saadi suure asjaga hakkama. Terve hulga juriidiliste ja füüsiliste isikute töö tulemusena saab jälgida on-lines must-toonekure Tooni pesa, parim viis Looduskalendrist. Päevik ja tutvustused on kolmes keeles - Eesti, Vene ja Inglise. Kuigi pilt hakib jne on see suur asi. Must toonekurg on üks ohustatumaid liike üldse. Huvi pidi asja vastu ka suur olema, oma 12000 vaatajat päevas. Analoogseid asju netis tegelt palju http://www.newyorkwild.org/webcams/webcams.htm ja http://www.peregrine-foundation.ca/Web_Cams/Etobicoke/index.htm. Googlest otsinguga nest webcam saab hulga vasteid. Nii et mõte pole uus. Kuigi pildi ja heli kvaliteet pole miskit erilist (Eesti teadagi vaene riik), on kolmekeelne päevik jms lisaväärtus, mis meie tegijad esirinda seab. Sellele võrdset nagu esmapilgul 20 minuti jooksul netist ei leidnudki. Kahju, et selline tore ettevõtmine päevapoliitika varju jääb.

20. aprilli Õpetajate Lehes ilmus artikkel Google Earth – väljakutse kooligeograafiale http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/20.04.07/aine/8.shtml. Lisaksin oma geograafist õelt saadud kolm linki http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&q=15.298683+19.429651&layer=&ie=UTF8&z=23&ll=15.298684,19.429651&spn=0.001291,0.002698&t=k&om=1&iwloc=addr,

http://en.geo-trotter.com/ ja http://blog.outer-court.com/archive/2007-03-07-n12.html. Mis on kooligeograafia ja pärisgeograafia vahe. Google Earth on üks paljudest maailma globaliseerumise ja kommunikatsiooni hüppelise arengu tulemustest. Google esitab väljakutse mitte ainult kooligeograafiale vaid ka vast kogu maailmale muuhulgas ka Google Earth projektiga ja Eesti kooligeograafiale. Aga väljakutse esitajaid on teisigi.

Sinasõprus raamatuga

Sinasõprus tammega
Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski).
Viktor Masing
Joonistanud Sirje Eelma
Kirjastus „Valgus” 1984

Mõtlesin kuidas seda raamatut kirjeldada. Vast ainult soovitusega raamat kätte võtta. On see selline tervik, mis oli omal ajal paljudele lastele teejuhiks looduse mõistmisele. Senikaua, kui Eesti loodusraamatute kirjastajad eelistavad lihtsamat teed ja kirjastada välismaa autoreid pole sellest raamatust tänapäeva tasemel kordustrükki oodata. Raamat on heaks abimeheks nii kooliõpetajale kui ka lapsevanemale. Kokkusurutult õhukesse raamatusse on terviklik lähenemine tamme ja seda ümbritseva ökosüsteemi näitel omamoodi suhtumine loodusõpetusse koos lastele kohaste tekstide ning praktiliste harjutustega looduse jälgimiseks - mõistmiseks. Kui unustada nõukogudeaegne trükikvaliteet jäävad meil kirjastatud välismaised raamatud kahvatuks varjuks.
Raamatus on tekst, joonistused ja lihtsad tööskeemid põimitud metoodiliselt lapsele mõistetavaks ning praktiliselt kasutatavaks materialiks. Nagu raamatu moto ütleb: „Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellel kauemakski)”.
Kui Juhani mulle helistas ettepanekuga mõnest raamatust kirjutada, siis nõustusin ainult selle raamatu pärast. On 21. sajand. Raamatu lugemine on rohkem luksus, kui eluline vajadus.
Olen abiks olnud loodushariduse edendamisele Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu eestvõttel. Seoses plaaniga välja anda Käsmu teemaline töövihik koolilastele lappasin läbi hulga nii kaasaegseid kui ka vanemaid õppemateriale. Kaasaegsed trükised on reeglina selgete värvidega, hea trükikvaliteediga aga aga minu arvates veidike pealiskaudsed. Sain Viktor Maasingu raamatu auhinnaks kooli ajal loodusteemaliste referaatide konkursil. Palju kordi on see raamat teiste hulgast mulle olulistel hetkedel pihku juhtunud. Võibolla on asi raamatu mõõtudes. Ei mahu ta hästi ühelegi raamaturiiulile.