29 aprill 2009

Minu Eesti - 2 kg vanapaberit igale osavõtjale


Pressiteade: Mõttetalgulistele läheb teele üle 10 tonni materjale (27.04.2009)

Täna pakendatakse mõttekodadele 450 kasti talgute jaoks vajalike materjalidega. Kastide vahel jagatakse ära üle 200 000 erineva ühiku materjale ja mõtlemist ergutavaid maiustusi. Mõttekodade pakkide transport toimub operatiivselt üle Eesti kullerfirma DPD abiga.

Kastid komplekteeritakse logistikatudengite abiga Ace Logisticsi laos. " Iga koda saab personaalse kasti, milles on kojavanema ja talgujuhi kindlas suuruses särgid ja materjale vastavalt koja suurusele. Hea logistika ülesanne tudengitele," selgitas Minu Eesti registreerimise ja logistika toimkonna juht Kersti Käbin. Materjalid saadetakse ametlikele mõttekodadele.

Minu Eesti mõttetalgud 1. mail saavad toimuma rohkem kui 500-s ametlikus või omaalgatuslikus mõttekojas üle Eesti. Mõttetalgutel leitakse väikestes vestlusringides kiiresti lahendusi osaliste jaoks olulistele küsimustele, mis püstitatakse talguliste poolt kohapeal. Lahenduste elluviimisel saavad kaasa lüüa nii talgutel osalejad kui laiem ring huvilisi.

Kuna ka Teeme Ära 2008 sai alguse väiksest vestlusringist, loodavad korraldajad, et mõttetalgutest saavad alguse vähemalt tuhatkond uut väiksemat ja suuremat tegu, mis muudavad meie kõikide elu Eestimaal paremaks. Tegemist on kogu maailmas ainulaadse ettevõtmisega.

Minu Eesti mõttetalgutele registreerumine toimub www.minueesti.ee kodulehel ja raamatukogudes üle Eesti kuni 1. mai hommikuni.

Lisainfo:
Eva Truuverk
Minu Eesti koordinaator
tel: 55 26 063
eva@minueesti.ee

Anneli Ohvril
kommunikatsioonijuht
tel: 52 97 557
anneli@minueesti.ee

Allikas http://www.minueesti.ee/?leht=6&mID=562

Ega siin miskit kommenteerida pole. Lihtne arvutus näitab et kui 5000 osavõtjat siis igale osavõtjale 2 kg vanapaberit.

24 aprill 2009

Innovatsiooniaasta puhul


Jalutaja kevadisel põllul. Viitna ja Palmse vahel sel kevadel. Sookurg (Grus grus).

Tarbija 24 juhtkiri täna kirjutab:

Juhtkiri: lai riba tulevikku

24.04.2009 20:19

Kogu Eestit hõlmav kiire interneti võrk oleks hea asi. Majandusminister Partsi ja eraettevõtete kokkulepe kaablite vedamiseks üle kogu maa seega samuti. Riik tagaks plaani järgi Euroopa erinevate struktuurifondide rahaga selle, et kiire internet jõuaks aastaks 2015 ka sinna, kuhu selle vedamine sideettevõtetel ilma toeta majanduslikult tasuv poleks. Nn lairibaühenduse kasutusele võtmine kasvataks majandust. Lisaks tuuakse esile, et ehitustööde raha ringleks Eestis ja aitaks praeguse mõõna ajal turgutada ka majandust.

Teisalt küsivad skeptikud, kas on ikka parim asi Eesti innovatsiooni edendamiseks matta kuus miljardit krooni kaablitesse. Kas see on vajalik, et kiire internet oleks igas külas? Nende mõte liigub rada pidi, et «kogu maa internetiseerimine» on tarbimisele suunatud ettevõtmine, mille teoks tegemise järel peab uuesti otsima raha (järgmise suurprojekti jaoks). Investeerida võiks hoopis oma uute ja huvitavate toodete ning tehnoloogiate välja mõtlemisse, leiavad nad. Olevat ju innovatsiooni, mitte tarbimise aasta.

http://www.tarbija24.ee/?id=111500

Maal tuleb kõblada peenramaad ja tegeleda traditsiooniliste käeliste tegevustega

Ise värskelt maale kolinuna hakkab silma meedia selline suhtumine. Kui kood peeru valgel kinnast, voolid puust lusikaid, paremal juhul nikerdad sepatööd teha siis näidatakse sind telekas jne. Eksootika mõttes pead ka murdes rääkima.

Mobiiliga suhelda ei saa - minule öeldi EMT et siia kanti lisamasti ei ole tasuv panna. Lauatelefon on analoog. Õnneliku juhusse tõttu on internetiühendus enamvähem.

Pole küll kuskil kohanud, et propageeritakse maal innovatiivset tegevust. See polegi võimalik sest juhtmed on nõukaaegsed. Kui innovatsioon on Tartu ja Tallinna privileeg, suurim saavutus vast kujundada haigetelt mänguritelt raha välja petmiseks kasiinomänge, siis jääbki E-riik tulemata. Arvutiga tööd tehes tahaks nagu ka vaikust ja rahu, värsket õhku jne. Siis töö produktiivsus tõuseb muideks.

Eesti inovaatorite tippsait in.ee on spämmpostitusi täis. Äkki see näitabki meie innovatsiooni taset.